Maailma muutmine toimub kõige tõhusamalt ikka üks samm korraga. Kuidas seda teha läbi toitumise, saad lugeda tänasest “Ajatust”, mis ilmus esimest korda 30. oktoobril 2013.

Gent (Belgia) oli 2009. aasta mais esimene läänemaailma linn, mis käivitas kampaania “Neljapäev – taimetoidupäev“. Sellele järgnesid ka teised Belgia linnad nagu Brüssel, Antwerpen, Mechelen ja Eupen.

Kampaania pakkus väga suurt huvi nii kohalikule kui ka välismaisele meediale ning juba paar aastat hiljem liitusid taimetoidupäevaga ka näiteks Sao Paulo (Segunda Sem Carne – lihavaba esmaspäev), Bremen (Donnerstag Veggiedag), San Fransisco (Vegdays), Pariis (Jeudi Veggie) ja paljud teised väiksemad linnad nii Euroopas kui ka mujal maailmas.

Donderdag Veggiedag

Gentis oli taimetoidupäeva algatajaks organisatsioon EVA (Ethical Vegetarian Alternative, Belgia kõige suurem taimetoiduorganisatsioon). Kampaania sai alguse juba 2007. aastal, kuid ametlik kinnitus ning linnavalitsuse poolehoid saadi 2009. aasta mais ning sellest alates ongi Gent esimene linn maailmas, kus üks päev nädalas on ametlikult taimetoidupäev, mida ühtlasi toetab ja rahastab linnavalitsus.

Melanie Jaecques, kes on üks taimetoidupäeva koordineerijatest, ütleb, et esialgu oli linnavalitsus projekti suhtes äärmiselt skeptiline ning kogu protsess suhteliselt vaevaline. EVA otsustas linnavalitsusele korraldada pikema loengu ning infopäeva, mis tutvustas EVA vaateid ning taimetoidupäeva olulisust. Keskenduti riikliku tervishoiusüsteemi soovitustele ning toodi välja olulised punktid, kuidas taimetoidupäev aitaks neid ellu viia.

Nüüdseks on poliitikud kampaaniale suhteliselt avatud, eriti need, kes kuuluvad Roheliste erakonda. Samuti kaasati kohe ka kõik linna poolt rahastatavad koolid, kus pakutakse neljapäeviti vaid taimetoitu. Erakoolid ja ülikoolid ei olnud esialgu projektist vaimustuses ning jäid tagaplaanile, kuid nüüdseks on ka nende arvamus muutunud ning paljud rakendavad taimetoidupäeva. Kõigis ülikoolisööklates on iga päev võimalik valida mitme erineva taimetoidu vahel. “Kõik koolid olid esialgu mures, kuidas seda teha ning mõned vanemad protesteerisid, kuid me tegeleme pidevalt uute retseptide arendamisega, mis koolilastele meeldiks,“ selgitab Melanie Jaecques.

Waarom meedoen met donderdag veggiedag?

Ehk siis kuidas motiveerida inimesi taimetoidupäevast osa võtma?

Belglased avatud inimestena reageerisid kampaaniale üldjoontes positiivselt. Kuna tegemist on linnaga, siis ei ole seal palju farmereid, kes kisa oleks tõstnud ning opositsioon ongi pigem piirkondadest, kus tegeletakse põllumajandusega.

Spetsialistid kalkuleerisid kampaania käivitamise päevil välja, et kui kõik linnakodanikud (Gentis elab 240 000 inimest) sööksid üks päev nädalas vaid taimetoitu, siis säästaks linn sellise kasvuhoonegaaside heitkoguse, mis on võrdne heitgaaside kogusega, mida tekitaks aasta jooksul 18 000 autot.

EVA juhataja Tobias Leenaerti sõnul tapetakse inimtoiduks igal aastal ligi 60 miljardit looma. Leenaert on seadnud oma eesmärgiks selgitada inimestele, et taimetoitlus on äärmiselt vajalik terve keha ja terve planeedi jaoks. Eeldatakse, et see kogus liha, mida inimkond praegu tarbib, kahekordistub aastaks 2050. Leenaert arvab, et see võib viia ülemaailmse katastroofini.

“Vähem liha ei tähenda, et üldse liha süüa ei või,“ selgitab EVA koordinaator Melanie Jaecques ning lisab, et see oligi esialgu üks peamisi mõtteid, mida tuli linnakodanikele selgitada. Elanike jaoks koostati spetsiaalselt lendlehti ning infovoldikuid, millel seisavad viis kõige tähtsamat argumenti, miks kampaaniast osa võtta.

• See on hea sinu maitsemeeltele – avasta uusi koostisaineid, retsepte, restorane ja kokaraamatuid. Saa uusi sõpru ja avasta enda jaoks täiesti uus maailm.
• See on hea sinu tervisele – rohkem vitamiine, mineraale ja kiudaineid ning vähem loomseid rasvu ja kolesterooli aitavad ennetada südamehaigusi, vähki, ülekaalulisust ja diabeeti.
• See on hea sinu planeedile – süües rohkem taimetoitu ja vähem liha aitad ära hoida metsade hävitamist loomasööda tarbeks ning vähendada kasvuhoonegaaside kiirgamist.
• See on hea teistele inimestele – ühe kilogrammi loomaliha tootmiseks on vaja 7–10 kilo teravilju ja 15 000 liitrit vett. Seega vabastad rohkem vett ja sööki teistele inimestele.
• See on hea loomadele – Belgias sööb inimene oma elu jooksul ära keskmiselt 891 kana, 42 siga, 5 lehma, 789 kala, 7 lammast, 43 kalkunit ja 24 jänest. Ühe taimetoidupäevaga päästaksid elus umbes 250 looma.

Igapäevamenüü muutumine

Melanie Jaecquesi sõnul on juba näha inimeste menüü muutumist. Eelmise aasta küsitlusest selgus, et väga paljud pered tarbivad vähem liha ning paljud inimesed on iseseisvalt oma nädalasse tekitanud ka teise ja isegi kolmanda lihavaba päeva.

“Huvi on olemas ja inimesed küsivad ka restoranides aina rohkem taimetoitu, isegi need, kes tegelikult ei ole taimetoitlased,“ ütleb Jaecques ning lisab, et samast küsitlusest selgus, et vähemalt pooled Flandria elanikest tahaksid tegelikult veel vähem liha süüa.

Samuti on kõik supermarketid suurendanud oma juur- ja puuvilja ning muude taimetoiduproduktide valikut. Näiteks Flandria üks suuremaid toidupoekette Delhaize suurendas viimase aasta jooksul taimetoidu valikut lausa kahekordselt. Suurem avalikkus nõuab aina enam värsket ja kvaliteetset kaupa ning suuromanikel pole muud valikut kui trendiga kaasa minna.

Kõige rohkem taimetoidurestorane inimese kohta

Kampaania üks kõige suuremaid murekohti olid alguses linna restoranid. Kokakoolides ei ole eraldi taimetoidukursuseid ning väga paljud kokad pidid tunnistama, et neil on teadmistest puudu.

Viimased kolm aastat ongi EVA väga palju töötanud köökide kallal, korraldanud koolitusi ning aidanud paljudel kohvikutel ja restoranidel välja töötada korralik taimetoiduvalik, mis ei oleks lihtsalt salat. Kokad on menüü arendamisest väga huvitatud, sest inimeste nõudlus taimetoidu järele aina suureneb ning vastasel korral langeksid ärid kahjumisse.

EVA on siinkohal aga väga head tööd teinud, sest aina rohkemad restoranid pakuvad korralikku taimetoitu ning valik on olemas isegi linna kõige populaarsemas ribisöömiskohas Amadeus.

“Pühapäev – lihapäev“

Melanie Jaecques nendib, et organisatsioon on tuleviku suhtes väga positiivselt meelestatud. “Me tihti naerame omavahel, et okei, teeme ära “Pühapäev – lihapäev“, sest vanasti oli ju nii, et inimesed sõid ühel päeval nädalas korralikku ja kvaliteetset liha ning ülejäänud ajast söödi enamasti taimetoitu,“ räägib ta ning lisab, et kindlasti ei jää “Neljapäev – taimetoidupäev“ viimaseks sammuks. “Ühest päevast ei piisa, et muuta maailma.“

EVA juhataja Tobias Leenaert ütleb lõpetuseks, et kui inimene tahab muuta maailma, peab ta alustama sellest, mida ta sööb.

Stinne Loo

Foto: nina.be

NB! Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.