Foto: 49502094 © Kenneth Weinrich | Dreamstime.com

Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli 15. juuli sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud, kirjutab Tavid.ee analüütik Mait Kraun.

Kulla hind sulgus möödunud nädalal 2468,4 dollaril untsist, mis on uus kõigi aegade rekord. Unts makssis 17. juuli keskpäevaks 2475 dollarit. Eurodes on untsihind tõusnud 2270 euroni, mis on samuti uus rekord.

Föderaalreservi juht Jerome Powell ütles, et keskpank ei oota enne intressimäärade langetamist inflatsiooni aeglustumist 2-protsendilise eesmärgini. Põhjendusena toodi välja, et rahapoliitika peaks olema proaktiivne ning selle mõjud on ajalise lõtkuga. Ta lisas, et Föderaalreserv soovib „suuremat kindlust“ inflatsiooni jätkuvast aeglustumisest.

Juuli keskpaigas teatas USA tööministeerium, et hinnad langesid juunis kuises võrdluses 0,1 protsenti. Aastases võrdluses tõusid hinnad 3 protsenti. Tegemist oli esimese kuise hinnalangusega alates 2020. aasta maist. Inflatsiooninumbrite avaldamise järel hakkasid võlakirjade hinnad tõusma (nende pealt saadav tootlus langes) ning see andis kullale ülespidise tõuke.

Just tarbijahinnaindeksi juunikuine näitaja on andnud turuosalistele kinnitust, et inflatsioon jätkab aeglustumist. CME FedWatchi tööriista järgi on turud nüüd täielikult veendunud, et Föderaalreserv otsustab septembrikuisel kohtumisel intressimäärasid langetada. 93,3 protsenti ootab 0,25protsendipunktilist langetust, 6,7 protsenti ootab 0,5protsendipunktilist langetust.

Kui intressimäärad langevad, siis kipuvad reeglina langema ka reaalintressid (intressid, millest on inflatsioon maha arvestatud). See muudab kulla võrreldes intressi maksvate varadega atraktiivsemaks. Eelkõige kehtib see USA riigivõlakirjade kohta, sest nii kulda kui USA riigivõlakirju peavad investorid nii-öelda turvasadama varadeks, mis omavahel konkureerivad.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

“Kulla viimaste päevade hinnatõus on ka minule valmistanud mõnevõrra üllatuse. Kullaturg näitas juunis pigem lühiajalist nõrkust ning ootasin, et hind kaupleb veel mõned kuud 2280-2450 dollari vahemikus, kus see püsis aprilli algusest kuni juuli keskpaigani. Reeglina on suvekuud olnud hooajaliselt kulla jaoks rahulikud ning pigem on hind langenud või külgsuunas liikunud. Uusi rekordeid ma nii varakult ei oodanud.

Samas on alates detsembrist olnud selge, et kuld on pikaajalises tõusutrendis, millest kirjutasin ka detsembrikuu kullaturu analüüsis. Toona murdis kuld väga olulised pikaajalised vastupanutasemed, otsustav läbimurre saabus selle aasta märtsis. Kuna fundamentaalnäitajad on kullaturul samuti väga tugevad, olemegi näinud uusi hinnarekordeid.

Pikaajaliste trendide puhul kipub loogika olema finantsturgudel selline – kui hind on pikaajaliselt tõusutrendis, siis kipub see sind üllatama ülespidiste liikumistega ja vastupidi (isegi kui lühiajaliselt tundub, et hind võiks teises suunas liikuda). Kuna kuld on nüüd pikaajalises tõusutrendis, on loogiline, et viimaste päevade rekordid mulle üllatuse valmistasid.

Juunikuu inflatsiooninäitaja mulle erilist üllatust aga ei valmistanud. Mitmed olulised näitajad majanduses viitasid juba eelmise aasta lõpus deflatsioonilistele protsessidele. Kõige olulisemad neist on intressikõvera pöördumine ning rahamassi (ringluses oleva raha) langus nii USAs kui Euroopas. Kirjutasin sellest pikemalt detsembri alguses Postimehes ilmunud arvamusartiklis. Kuises võrdluses ongi nüüd hinnad USAs langemas ja pigem ootan ka järgnevatel kuudel deflatsiooni või väga madalat inflatsiooni, millega kaasneb selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses tõenäoliselt ka majanduslangus.

Majanduslangused on kippunudki tulema mõni aeg pärast seda, kui Föderaalreserv on intressimäärade tõstmisega lõpule jõudnud. Just seda me praegu näeme – keskpank lõpetas intresside tõstmise eelmise aasta augustis ning nüüd on intresse hoitud samal tasemel ligi aasta aega. Reeglina on sellisele intresside platoole järgnenud majanduslangus, mis sunnib keskpanka intresse uuesti langetama.

Kulla puhul on nüüd stsenaariume mitmeid. Kui majanduslangust või sellega kaasnevat finantskriisi enne järgmist aastat ei tule, siis näeme minu hinnangul küllaltki tõenäoliselt järgmist ülespidist impulssi, mis võiks untsihinna viia 2700-2900 dollari vahemikku. Kui majanduslangus tuleb juba sellel aastal ja sellega kaasneb ka mingil kujul paanika finantsturgudel, siis võime näha kulla ajutist hinnalangust. Just nõnda juhtus nii 2008. aasta kui 2020. aasta finantskriiside järel. Reeglina on need hinnalangused olnud aga ajutised.”

Mait Kraun

Allikas: Tavid.ee