Eelmisel reedel peetud kõnes süüdistas Küprose president Euroopa rahaliitu “pretsedenditutes nõudmistes”, mis tegid saareriigist “eksperimendi”. Kuigi poliitikud kinnitavad jätkuvalt, et Küpros oli oma majanduse poolest teistest eurotsooni riikidest väga erinev, pole see siiski täiesti tõsi.

Küprose probleemid said alguse sellest, et sealne pangandussüsteem oli palju suurem kui riigi majandus. Selliseid riike on Euroopas aga veel. Luksemburg ja Malta on samuti tuntud maksuparadiisid, mis teenindavad suurkorporatsioone ning maailma rikkaid, kusjuures Luksemburgi pankade varad ületavad siseriikliku koguprodukti lausa 22 korda (vrd Küprose 7).

Nii Luksemburgi kui ka Malta liidrid on rõhutanud, et neid ei tohiks Küprosega võrrelda ning et nad ootavad, et Euroopa liidrid toetavad nende valitsusi ning panku, tulgu mis tahes. Luksemburgi rahandusminister on lausa pangandussüsteemi kohta öelnud, et: “me tahame seda veelgi laiendada, mitte vähendada”.

IMF-i hinnangul on nende kahe väikeriigi pangad tõepoolest palju paremas seisus kui pangad Küprosel, kuid kui midagi peaks juhtuma, on nii suurte pankade päästmine tõeline katsumus.

Allikad: New York Times, Independent

Toimetas Maarja Aljas