Foto: Pixabay / pexels.com

“Arstidena oleme pühendunud professionaalsele tööle, seades esikohale patsientide heaolu, tervise ja elu. Austame oma patsientide autonoomiat ja väärikust ning oleme teatanud, et meie tegevust ei mõjuta poliitilised motiivid,” alustavad Läti arstid ja tervishoiutöötajad oma avalikku kirja riigiametnikele, mis avaldati kohalikus meedias 26. jaanuaril.

Peame oma teadmisi regulaarselt täiendama ja jagama, teavitades oma järeldustest ja kahtlustest kolleege. Me ei tohi vaikida, kui märkame uusi murettekitavaid uudiseid ravi või ravimi ohutuse kohta või kui empiirilised vaatlused meie ravipraktikas näitavad potentsiaalset kahju patsiendile või vastupidi, kasu patsiendi tervisele. Me ei tohi vaikida, kui meie patsiendid kurdavad ebatavaliste kõrvaltoimete või haiguse uute sümptomite üle või kui patsiendid paranevad mis tahes ravikombinatsioonist, mis pole avalikult teada. Maailm muutub iga päev iga uute avastuste saatel. Teadus ei lakka kunagi arenemast ja täna avastatut muudavad juba homme uued uuringud. Teadus elab ja areneb koos inimkonnaga. Igaüks, keda huvitab teadus, teab, et nii mõnigi teadusavastus on juhuslik, mistõttu info liikumise piiramine, jagades seda “õigeks” ja “valeks” informatsiooniks, tähendab teaduse arengu võimaluse äravõtmist. Kunagi peeti ajastu poliitilisi juhtnööre järgides “valeuudiseks” isegi Maa pöörlemist ümber Päikese, mitte vastupidi.

Asjaolust, et uuringud ja avastused muudavad poliitikat jätkuvalt, annab tunnistust olukord võitluses Covid-19 vastu. Kahe aasta jooksul, mil maailm Covid-19-st teada sai, on riiklikud poliitikad Covid-19 vastu võitlemisel korduvalt muutunud ning on olnud riike, kus need poliitikad on erinenud, kusjuures iga riik järgib oma epidemiolooge ja eksperte.

Ka Lätis väideti algselt, et näomaske ei soovitata, kuna need tekitavad vale turvatunde, nüüd oleme lõpuks jõudnud järeldusele, et ainult FFP2 respiraatorid või meditsiinilised maskid suudavad peatada viiruse levikut, kuid lähiajal levitatakse tõenäoliselt ka muid veelgi värskematel uuringutel põhinevaid väiteid.

Me kõik oleme tunnistajaks ka sellele, kui kiiresti vaktsineeritud patsiendid nakatuvad ja nakkust levitavad. Kuigi seni on meile räägitud, et vaktsineerimine kaitseb haiguste raske kulgemise ja surma eest, näitab igapäevane statistika nüüd, et täielikult vaktsineeritud patsiendid ei ole surma ja raskelt haigestumise eest kaitstud.

Analüüsides viimaseid uuringuid ja järgides teiste riikide ekspertide aruandeid (1), jõuame järeldusele, et ka selles olukorras on teadus oma arengut ja muutlikkust tõestanud (2) ning uuringud jätkuvad. Teadust tuleb arendada, otsides väsimatult paremat viisi inimeste teenindamiseks ja see on meie missioon, mida oleme teadlikult täitnud kogu oma tööelu.

Raviseaduse paragrahv 38 sätestab olulise põhimõtte, mille pärast oleme väga mures: arst on oma kutsetegevuses vaba. Igal arstil on õigus anda arvamus patsiendi tervisliku seisundi ja ravi kohta. (3)

Kahjuks oleme tunnistajaks väga ohtlikule tendentsile: võitlus viirusnakkustega on muutunud ohtlikuks mitte ainult põhilistele inimõigustele, vaid ka arsti elukutse vabadusele. Oleme tunnistajaks olukorrale, kus kümned tuhanded inimesed on sunnitud piiratud aja jooksul tegema tõsiseid otsuseid oma tervise kohta ja ilma üksikasjaliku, kergesti arusaadava teabeta kõnealuse ravitehnoloogia kohta, et mitte kaotada oma elatist. Patsientide tervislik seisund, antikehade tase, vanus, tööspetsiifika – sellega ei arvestata ja poliitiliselt surutakse peale samasugune meditsiiniline manipulatsioon, mille vajadus on muutunud vaieldavaks, seda tõestavad arvukad teaduslikud uuringud.

Oleme kokku puutunud teadetega tõsiste kõrvaltoimetega patsientidest, mida tuleks väga hoolikalt ja ausalt uurida, kuid avalik kord on järeleandmatu ja tõsiste kõrvaltoimetega patsientidele soovitatakse isegi kolmandat revaktsineerimist (4). /–/ On selge, et riskid ei kaalu üles kasu ja palume sellest hoiduda, kuni kahju on veel võimalik kontrollida ja ära hoida!

Eriti murettekitav on laste vaktsineerimise kampaania, kuna lapsed põevad selle haigust kõige kergemini. Lisaks ei väida praegu ükski vaktsiinitootja, et olemasolevad vaktsiinid toimivad Covid-19 uue tüve vastu – väide, et laste vaktsineerimine kaitseb riskirühmi, ei kannata kriitikat. Kuid isegi selleteemaline arutelu mõistetakse karmilt hukka!

Usume, et üheskoos peame Covid-19 ambulatoorset protokolli edasi arendama, et nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed haiglasse ei satuks. Seadmata kahtluse alla vaktsineerimise tähtsust nakkushaiguste vastu võitlemisel, oleme veendunud, et patsientide autonoomia ning õigus kvaliteetsele ja personaalsele tervishoiule pole vähem tähtsad. Meie arvates ei ole ega saa kunagi olema hea tava patsientide asetamine praktiliselt ummikseisu ning me oleme kohustatud kohtlema oma patsiente õiglaselt, ilma poliitilise või muu mõjuta.

Eeltoodut silmas pidades kutsume poliitikuid ja ühiskonda üles taastama inimlikkust, lõpetama arstide tagakiusamine nende vaadete pärast, austama arstide õigust oma kohustusi vabalt täita, kuulama ära patsientide vajadusi ja nende huve.

Kutsume valitsust üles pöörama senisest enam tähelepanu Covid-19 patsientide ambulatoorse ravi küsimusele. Kutsume juhtivaid spetsialiste üles põhjalikult uurima Covid-19 vaktsiini kõrvalmõjusid, et teha kindlaks võimalikud ettevaatusabinõud konkreetse vanuse või diagnoosiga patsientide puhul. Et patsiendid ei peaks seda valikut tegema sunniviisiliselt, palume üle vaadata kohustuslikud vaktsineerimisreeglid, et patsientide valik COVID-19 vastu vaktsineerida oleks teadliku nõusoleku, mitte sunniviisil tehtud otsuse küsimus.

Lõpetuseks kutsume üles pidama meeles meie demokraatliku riigikorra aluseid ja demokraatia alustalasid, nagu õigus väljendada, arutleda ja olla kriitiline igasuguse teabe suhtes. Läti Vabariigi Satversme paragrahv 100 sätestab, et “Igaühel on õigus sõnavabadusele, mis hõlmab õigust vabalt hankida, säilitada ja levitada teavet, väljendada oma seisukohti. Tsensuur on keelatud.” ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948 vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 19 sätestab: “Igaühel on õigus arvamus- ja sõnavabadusele, vaadetele ja vabadusele taotleda, saada ja levitada teavet ja ideid mis tahes meedia kaudu ja sõltumata riigipiiridest.” Konstitutsioonikohtus kohtuasjas nr. 2003-05-01 on kirjas, et “Sõnavabadus on esimese põlvkonna inimõigus ja seda peetakse üheks olulisemaks põhiõiguseks. Sõnavabadus on sätestatud iga demokraatliku riigi põhiseaduses ning see on kodaniku- ja poliitiline õigus” (lõige 21) ning et “õigus sõnavabadusele iseloomustab demokraatlikku riigikorda ja selle õiguse ulatus on demokraatlik ühiskond” (punkt 31.3). Arstid on ainsad, kellel on praktiline kontakt patsientidega, konkreetse haiguse tagajärgede, konkreetsete ravi- või ennetusmeetoditega – ja arstidel on õigus olla ära kuulatud. Isegi kui see on näiliselt vale – selle saab alati faktidega ümber lükata. Kahjuks on kõik, mis on seotud Covid-19, selle ennetamise ja raviga, politiseerunud ja muutunud omamoodi dogmaks või aksioomiks, mille kahtluse alla seadmine või vaidlustamine on muutunud juba arsti professionaalsele karjäärile ohtlikuks.

Leiame, et arsti kohustus mitte “patsienti kahjustada” on arsti töö üks kõrgemaid väärtusi, mistõttu poliitikute praegune kavatsus surve all arste vaigistada (ähvardades litsentsi äravõtmisega) pole mitte ainult kõige otsesem oht demokraatiale, aga ka tõsine oht patsientide õigustele.

Kirjaga on liitunud järgmised tervishoiutöötajad ja kliinikud:

Ilze Kalniņa

Agnese Vāvere

Sandra Mihailova

Aiga Rotberga

Solveiga Strause

Dace Fabriciusa

Vija Saulīte

Oleg Kozlovski

Kristīne Ozoliņa

Arta Sirgeda

Walteri proteesilabor

Aija Mikova

Anda Marculāne

Ilze Ābele

Peltonen

Marcis Klaučs

Dace Gaile

Margarita Krauze-Drozdova

Jana Streļeca

Maruta Noveičuka

Gita Ignace

Dzintra Tinte

Andra Liepiņa

Sandra Smala

SIA “Ģimenes Sirds”

Jelena Pavlova

Ilva Šalme

Jolanta Javoiša

Natalia Tšehhi

Ludmila Stavro-Freiberga

Larisa Golubeva

Elita Mūrniece

Dita Baumane-Auza

Natalia Melnikova

Margarita Stoma

Kristiāna Grigorjeva

Agnese Dejus

Anita Zaļuma

Daiga Puncher

Mārīte Inzule

Ilze Čodare

Olga Tatarinceva

Irēna Čirko

Inta Kalniņa

Anita Sizova

Lauma Daniele-Plandere

Inga Zālamane

Ina Zemture

Ingrida Miteniece

Āgenskalnsi kliinik “SIA SIMILIA”

Irēna Ščuka

Inese Martišune

Lauris Līcītis

Pavel Domašev

Dace Dzene

Zane Strazdina

Edgars Mednis

Allikas: nra.lv

Viited:

Toimetas Mariann Joonas