The Guardian uuris septembris koostatud ja hiljuti lekitatud ÜRO dokumendi mustandit, mis käsitleb organisatsiooni pikaajalist strateegiat keelatud narkootikumidega võitlemisel. Dokumendist selgub, et USA propageeritav “sõda narkootikumidele“, milles narkootikumide keelustamist käsitletakse kui ainuvõimalikku lahendust probleemile, ei ole kõigi liikmesriikide meelest õige.

Mitu riiki soovib, et “sõda narkootikumidele“ vaadataks ka teise nurga alt. Üheks peamiseks eriarvamuseks on see, et narkootikumide tarbimist tuleks vaadelda eelkõige kui avaliku tervishoiu probleemi, mitte kui kriminaalküsimust.

Alternatiivide leidmine keelustamisele

Sellise dokumendi lekkimine on haruldane, sest tavaliselt avalikustatakse vaid lõppversioon, millest on eemaldatud kõik ÜRO liikmesriikide lahkarvamused. Mustandis esiletoodud lõigud on potentsiaalselt olulised, sest dokument moodustab kevadel avalikustatava ühise kõrgetasemelise narkootikumideteemalise avalduse aluse, mis määrab ÜRO ühise seisukoha. See aga sillutab tee peaassamblee ülevaatusele, mis toimub kord kümne aasta tagant ning 2016. aastal kinnitab see ÜRO seisukohta sel teemal kogu järgmiseks aastakümneks.

Praegu toimub dokumendi arutelu Viinis, ÜRO narkootikumide komisjonis (Commission on Narcotic Drugs – CND), pärast seda, kui Lõuna-Ameerika riigid avaldasid pahameelt USA seisukoha suhtes Ameerika riikide organisatsiooni (Organisation of American States – OAS) tippkohtumisel, öeldes, et tuleks kaaluda alternatiive keelustamisele. Riigid nagu Colombia, Guatemala ja Mehhiko on muutunud üha enam kriitiliseks ÜRO keelustamise seisukoha üle, väites, et praeguse olukorrasäilitamisest lõikavad kasu kartellid ja omakaitseüksused.

Ecuadori ja Venezuela seisukohad

Mustand paljastas ka, et Ecuador avaldab ÜRO-le survet, et kaasataks avaldus, mis tunnistaks, et maailm peab vaatama kaugemale kui lihtsalt keelustamine. Nende seisukoht on, et “maailma narkootikumide probleemi lahendamiseks on vaja rohkem tõhusaid tulemusi, mis julgustaks arutelu erinevate lahenduste osas, mis võivad olla rohkem mõjusad.“

Venezuela omakorda tahab aga läbi suruda uue arusaama “praegu maailma narkootikumideprobleemiga maadleva tervishoiu ja õiguskaitse lähenemiste majanduslike mõjude“ kohta, öeldes, et praegune seadus ei suuda mõista “kuritegeliku narkootikumideturu dünaamikat“.

Open Society Global Drug Policy Programi direktor Kasia Malinowska-Sempruch kommenteeris: “Tugev toetumine õiguskaitsele, et kontrollida narkootikume, on muutnud investeeringud vähetulusaks ja viinud inimõiguste rikkumisteni. Narkosõja kõige repressiivsematest osadest taganemine on alanud – kohalikult, rahvuslikult ja globaalselt.“

Muudatusi tahavad ka Šveits ja Norra

Praeguse olukorra ründamine pole piirdunud vaid Lõuna-Ameerika riikidega. Näiteks tahab Norra, et mustandis tõstetaks üles “küsimusi, mis on seotud dekriminaliseerimise ning narkootikumide vastase sõja kriitilise hindamisega“. Šveits tahab, et mustand seoks praeguse poliitika tagantjärele avalikule tervishoiuga. Tahetakse ka, et mustandis oleks kirjas, et liikmesriigid “märgivad murelikult, et ülekaalukat tarbimist ei ole märkimisväärselt vähendatud ning et uute psühhoaktiivsete ainete tarbimine on enamikus maailma piirkondades kasvanud.“

Lisaks tahetakse, et mustand “väljendaks muret, et UNAIDS-i, ÜRO HIV/AIDS-i programmi järgi ei ole suudetud saavutata globaalset eesmärki vähendada HIV-nakkusi narkootikume süstivate inimeste hulgas 50% võrra aastaks 2015 ning et narkootikumidega seotud nakatumine suurendab epideemia laienemist mitmes riigis.“

EL seisukohad

Ka EL üritab läbi suruda, et dokumendis rõhutataks vajadust narkootikumide sõltuvuse ravi järele ja lähenemist, et narkokurjategijatele tuleb võimaldada abi alternatiivina vangistusele. “Narkootikumide kasutajatele peaks olema võimaldatud ligipääs ravile, eluliselt vajalikele ravimitele, hoolekandele ja tugiteenustele,“ seisab EL-i esildises. “Samuti tuleks julgustada programme, mis on seotud taastumise ja sotsiaalse reintegratsiooniga.“

Rahvusvahelise narkootikumide kontrollnõukogu (International Drug Policy Consortium – IDPC) tegevjuht Ann Fordham ütles, et mustand paljastas kasvavaid pingeid globaalses narkopoliitikas. “Liikmesriigid on hakanud avaldama erinevaid seisukohti selle kohta, kuidas tuleks kontrollida narkootikumide levikut maailmas. Karistamine pole meetodina töötanud. Kogu raha, mis on kulutatud näiteks saagi hävitamisele, pole kaasa toonud sellist mõju, mida me sooviksime näha.“

Allikad: The Raw Story, The Guardian

Foto: rawstory.com

Toimetas Marlen Laanep