Foto: Pixabay / beasternchen

Austraalia senaator Gerard Rennicki vahendab, et Lõuna-Austraalia töövaidluskomisjon otsustas, et tööandja vastutab vaktsiinikahjustuse saanud töötajale hüvitise maksmise eest. Tegemist on pretsedendiga, kuna tööandjad peavad nüüd kaks korda mõtlema, kas tasub sundida inimesi vaktsineerima, kui neil lasub potentsiaalne ravikulude kandmise kohustus juhul, kui töötajal tekib vaktsiini tõttu tervisekahjustus.

Kui töövaidluskomisjoni otsus leiab toetust tavaõigusena, avab see võimaluse tööandjatele esitada kaebusi valitsuste vastu, kes volitasid ja/või reklaamisid ohtlikke või ebaefektiivseid vaktsiine.

Järgnevalt Austraalia tööõiguse portaalis CCH Pinpoint avaldatud juhtumi kokkuvõte. 

Noorsootöötaja, kellel tekkis pärast kolmandat COVID-19 vaktsineerimist perikardiit, saab iganädalast hüvitist ja tööandja maksab kinni tema ravikulud, sest ta suutis veenda Lõuna-Austraalia töövaidluskomisjoni, et tema vigastus oli tööga seotud.

Noorsootöötaja A. L. Shepherd töötas lastekaitseosakonna hooldekodus. Shepherd oli kohustatud oma töö tõttu tegema kolmanda vaktsiinisüsti COVID-19 vastu kindlaksmääratud 4 kuu jooksul, et täita oma tööülesandeid ja -kohustusi. Ka tema tööandja kiri nõudis, et ta esitaks tõendid oma kolmanda vaktsiini kohta.

Peale vaktsiinijärgse perikardiidi tekkimist pärast kolmandat süsti oli A. L. Shepherd töötanud vaid mõned kuud osalise tööajaga haldusülesannete täitmisel. Tööandja tunnistas, et perikardiidi põhjustas kolmas revaktsineerimine. Siiski eitas ta vastutust, väites, et kahju põhjustas pigem osariigi valitsuse vaktsineerimisdirektiiv, mitte tema töösuhe. Teise võimalusena väitis ta, et vastutus on välistatud hädaolukorra seaduse (Emergency Management, s 32A) alusel.

Kohus jõudis järeldusele, et A. L. Shepherdi nõude rahuldamata jätmine tuleb tühistada ja mõista tööandjalt välja iganädalased hüvitised ja ravikulud, kusjuures pooled peavad esitama sellekohaste määruste eelnõud.

Allikas: Shepherd vs. Lõuna-Austraalia osariik, 15. jaanuar 2024.

Austraalia valitsus omakorda on väitnud, et kohustuslikku vaktsineerimist pole olnud. Valitsus vältis õiguslikku vastutust ja delegeeris selle võimaliku vaktsiinikahjustuse õigusliku kohustuse pahaaimamatutele ettevõtetele.

Nüüd teavad ettevõtted, et selle töövaidluskomisjoni otsusega on uksed avatud vaktsiinikahjustuste hüvitamise nõuete esitamiseks kõigi tööandjate vastu, kes sundisid oma töötajaid neid süste saama.

Allikas: substack.com, Australian Legal Research

Vahendas Revo Jaansoo