Üle 550 maailma kirjaniku ja kultuuritegelase 83 riigist kirjutas alla 10. detsembril avaldatud petitsioonile, milles nõutakse ÜRO-lt rahvusvahelist seadust, mis piiraks demokraatia reeglitega vastuolus olevat võrguluuret. Päev varem nõudsid kaheksa USA juhtivat tehnoloogiafirmat Washingtonilt jälgimisseaduste muutmist endise luureanalüütiku Edward Snowdeni hiljutiste paljastuste valguses.

Allakirjutanud rõhutavad, et ulatuslik internetiluure rikub põhivabadusi ja õõnestab demokraatia aluseid. Kirjanike petitsioonile kirjutas alla 562 inimest 83 riigist. See avaldati 30 maailma ajalehes, Suurbritannias ilmus avaldus Guardianis.

Teiste hulgas on nõudmisega ühinenud viis Nobeli kirjanduspreemia laureaati, Bookeri auhinna võitjaid ja teisi tunnustatud kirjanikke ja kultuuriinimesi üle maailma, näiteks Islandi muusika Björk Guðmundsdóttir.

Viimastel kuudel on internetiluure ulatus kõigile selgeks saanud, ütlevad kirjanikud. “Riik pääseb paari hiireklikiga ligi sinu mobiiltelefonile, e-kirjadele, sinu kontodele sotsiaalvõrgustikes ja internetiotsingutele. Ta saab teada sinu poliitilistest sümpaatiatest ja tegevusest, ning internetikorporatsioonide abiga kogub ja talletab ta sinu andmeid.”

Allakirjutanud rõhutavad, “inimene, kelle järele luuretakse, ei ole enam vaba ja ühiskond, mida luuratakse, ei ole enam demokraatlik.” Massiline järelevalve kohtleb kõiki kodanike potentsiaalsete kahtlusalustena. “Jälgimine on vargus. Need andmed ei ole avalik omand, need kuuluvad meile.” Avalduses kutsutakse üles ÜRO-d vastu võtma internetiluuret piiravat seadust ja valitsusi seda seadust aktsepteerima.

Deutsche Welle kirjutas uudist kommenteerides, et uute uuringute järgi ei usu 80% Saksa internetikasutajatest, et nende andmed oleksid kaitstud (2011. aastal arvas nii 55% ).

Allikad: Guardian, BNS, Deutsche Welle

Foto: endthelie.com

Toimetas Mariann Joonas