Fotokollaaž: Bundesarchiv / CC BY-SA 3.0 de + evellean’s Images + Canva.com

1945. aasta augustis asutasid Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL ja USA Saksamaal Nürnbergis tribunali, et mõista kohut natsirežiimi sõjaväe- ja tsiviiljuhtide üle. Vanglapsühholoogil Gustave M. Gilbertil oli haruldane võimalus jälgida ja küsitleda natside sõjakurjategijaid. Teadusliku kiretusega julgustas ta Göeringit, Speeri, Hessi, Ribbentropi, Franki, Jodlit, Keitelit, Streicherit ja teisi avaldama oma sisimaid mõtteid.

Gilbert pani kuuldu kirja raamatusse “Nürnbergi päevik”, kust saab lugeda, mis ajendas neid looma moonutatud aaria utoopiat. Dr Gilberti põhjalikud saksa keele oskused, tahtlikult mitteametlik lähenemine ja täielik juurdepääsuvabadus süüdistatavatele teevad tema uurimistöö võrreldamatuks.

Raamatu kahtlemata kuulsaim mõte pärineb Hermann Göringilt, Hitleri paremalt käelt, kes oli morfiinisõltlane, käis ravil mitmes psühhiaatriahaiglas ning kuuldavasti oli tema Nürnbergi protsessil tehtud IQ-testi tulemuseks 138.

Lõik Gustave Gilberti raamatust “Nürnbergi päevik”, 18. aprill 1946, (1947), lk 255-256: 

Jõudsime uuesti sõjateema juurde ja ütlesin (Hermann Göringile), et vastupidiselt tema suhtumisele ei arva ma, et lihtrahvas on väga tänulik juhtidele, kes toovad neile sõda ja hävingut.

“… muidugi ei taha inimesed sõda,” kehitas Göring õlgu. “Miks peaks mõni vaene talumees tahtma sõjas oma eluga riskida, kui parim, mida ta sellest saab, on ühes tükis oma tallu tagasi jõudmine. Loomulikult ei taha lihtrahvas sõda; ei Venemaal ega Inglismaal ega Ameerikas ega ka Saksamaal. Sellest saadakse aru. Kuid lõppude lõpuks on riigi juhid need, kes määravad poliitika ja rahvast on alati lihtne kaasa tirida, olgu see siis demokraatia või fašistlik diktatuur või parlament või kommunistlik diktatuur.”

“On üks erinevus,” märkisin (Gilbert). “Demokraatias on inimestel oma valitud esindajate kaudu selles küsimuses teatud sõnaõigus ja USA-s saab sõja kuulutada ainult Kongress.”

“Oh, see on kõik hea ja ilus. Hääletamisega või ilma, aga rahvast saab alati juhtidele sobiliku otsuseni viia. See on lihtne. Peate neile vaid ütlema, et neid rünnatakse, ja mõistate hukka patsifistid patriotismi puudumise ja riigi ohtu seadmise pärast. See toimib ühtemoodi igas riigis.”

Allikad: Facebook, Wikipedia, Vikipeedia, Amazon

Toimetas Ksenia Kask