Foto: Roman Černý / John Perkinsi Facebook

John Perkins teenis aastaid leiba tunnustatud majandusteadlasena, töötades kõrvuti tippjuhtidega Maailmapangas, Rahvusvahelises Valuutafondis ja teistes rahvusvahelistes finantsasutustes. 20 aastat tagasi otsustas ta sellest tööst loobuda, sest tundis, et moraalselt ja eetiliselt on vale osaleda USA impeeriumi loomises, kui seda tehakse vähem arenenud riikide arvelt. Ta on oma kogemuste põhjal kirjutanud raamatu “Majandusmõrvari ülestunnistused” (2004), mida on müüdud 35 erinevas keeles ligi 2 miljonit eksemplari ning see on olnud üle 70 nädala New York Timesi bestseller.

Talle pakuti muide ka altkäemaksu ja paluti paljastavat raamatut USA nn majandusmõrvadest mitte kirjutada, kuid pärast 9/11 sündmusi ei saanud Perkins enda sõnul enam vaikida. Järgneb kokkuvõte intervjuust, mille Perkins andis seoses filmi “Zeitgeist: Addendum“ (2008) tutvustamisega. 

Tänane “Ajatu” ilmus Telegramis esmalt aprillis 2013.

Korporatokraatia ja majandusmõrvarid

Korporatokraatia on grupp inimesi, kes juhivad maailma suurimaid korporatsioone. Nad kontrollivad meediat, olles omanikud või reklaamiandjad, ja enamikku poliitikuid, kelle kampaaniaid nad rahastavad. Korporatokraatia tipus on raske tuvastada, kas keegi töötab erafirmas või valitsuses, sest nad vahetavad sageli ametikohti, haarates endale tähtsaid positsioone. Nende peamine eesmärk on maksimeerida kasumid hoolimata sotsiaalsetest ja keskkonnaga seotud kahjudest.

Oma eesmärkide saavutamiseks kasutatakse n-ö majandusmõrvareid, kes tuvastavad, kas asjakohases riigis on ressursse, mida nende ettevõtted himustavad – näiteks naftat. Seejärel pakutakse altkäemaksu riigijuhile või peaministrile või korraldatakse riigile suur laen Maailmapangast või mõnelt selle tütarorganisatsioonilt. Pakutud laen on nii suur, et riik ei saa seda tagasi maksta, ja seegi on osa plaanist. Sobival hetkel nõutakse riigilt, mis ei suuda oma võlga tasuda, odavamalt naftat, sõjaväebaaside ehitust, kaubanduse liberaliseerimist või riigiettevõtete erastamist.

See omakorda võimaldab läbi viia kuritahtlikke manipulatsioone: näiteks hakkavad rahvusvahelised korporatsioonid tegelema masstootmisega kohalikes ettevõtetes, pidurdades sellega majandust ja kahjustades keskkonda.

John Perkinsi ülestunnistused

Iraan 1952

““Majandusmõrvarid“ töötati välja 1950-ndate alguses, kui demokraatlikult valitud Mohammad Mossadegh sai Iraani peaministriks. Teda peeti Lähis-Ida demokraatia lootuseks  ja valiti ajakirjas Time aasta inimeseks. Tema üheks sooviks oli, et välismaised naftaettevõtted hakkaksid maksma Iraanile palju rohkem selle nafta eest, mida nad sealt pumpasid.

Meile see ei meeldinud ning me saatsime ühe CIA agendi, Kermit Roosevelti – Teddy Roosevelti lapselapse – sinna paari miljoni dollariga. See toimis väga hästi, kuna lühikese aja jooksul õnnestus tal Mossadegh kukutada. Asemele tuli Mohammad Reza Pahlavi, kellega USA sai soodsaid naftatehinguid teha.“