Koroonamask FFP2, Foto: dronepicr / Wikimedia Commons

Olematu pandeemia esimesel aastal (2020) tellis Saksamaa föderaalvalitsus ca 2 miljardit kirurgilist ja FFP2 maski. Samal ajal ütles ebateadusliku koroonaviiruse PCR-testi välja töötanud prof Drosten televisioonis, et viirust ei saa maskiga peatada. Hiljem loomulikult sellist narratiivi muudeti ning näomähkmetest sai ülemaailmne orjuse sümbol. Tõendid selle kohta, et maskid ei ole viirusega võitlemisel tõhusad ja võivad olla kahjulikud, eriti lastele, on rohkem kui piisavalt. Siin saab näha üle 150 võrdlevat uuringut ja artiklit maskide ebaefektiivsuse ja kahjude kohta. Justkui joobes ostis Saksamaa tervishoiuministeerium (BMG) Jens Spahni juhtimisel kokku kaitseriietust ja desinfektsioonivahendeid, mille vahendamisel teeniti kümnetes miljonites eurodes vahendustasu.

Parlamendiliikmete lisatulu

Muu hulgas osalesid maskide ostudes 40 Bundestagi ehk Liidupäeva (Saksamaa parlament) liiget, kes tegutsesid vahendajatena ja edastasid ettevõtete pakkumisi tervishoiuministeeriumile BMG. Enamik neist aga ei võtnud selle eest vahendustasu – vähemalt mitte isiklikult. Kui see nii oleks olnud, oleksid parlamendiliikmed pidanud selle avalikuks tegema, sest rahvasaadikute tegevusest ja tuludest, mis viitavad võimalikule huvide konfliktile, tuleb Bundestagi presidendile teatada ja need avaldada. Lisaks tuleb deklareerida kõik tulud, mis ületavad 1000 eurot kuus või 10 000 eurot aastas.

Lisaks saadikutele, kes vähemalt ametlikult mingit vahendustasu ei saanud, on silma jäänud parlamendiliikmed Georg Nüßlein (endine CSU liige) ja Alfred Sauter (CSU) – kaks rahvaesindajat, kes olid kogunud 660 000 eurot (Nüßlein) ja 1,2 miljonit eurot (Sauter) vahendustasu.

Preemia Hesseni tekstiilifirma Lomotex maskide müügi korraldamise eest Baieri liidumaa tervishoiuministeeriumidele ja föderaalvalitsusele ning siseministeeriumile oli kokku ligi 63 miljonit eurot. Kuid Müncheni kõrgema ringkonnakohtu ja nüüd ka föderaalse riigiprokuratuuri hinnangul oli see tehing seaduslik.

Müncheni kõrgem ringkonnakohus lükkas korruptsioonihagi tagasi

Müncheni ja Berliini liidumaade prokuratuurid alustasid Nüßleini, Sauteri ja Tandleri suhtes korruptsioonikahtlusega menetlust, mida praegu menetleb föderaalne kohus (BGH). Müncheni prokuratuur oli varem Müncheni kõrgemas ringkonnakohtus protsessi kaotanud. Riigiprokuratuur peaks rahvasaadikutele altkäemaksu andmise kuriteo osas läbi viima näidispoomise, et olla eeskujuks saadikute korruptsiooniga võitlemise vastu.

Kohtuprotsess lõppes paraku prokuröride vägivaldse lüüasaamisega. Arestitud komisjonitasud tuli süüdistatavatele tagasi maksta. Riigiprokurör kaebas otsused edasi.

Süüdistatav sai äri teostamise eest vaid noomituse võimaliku “demokraatia frustratsiooni” tekitamise eest. Bundestag sai noomituse ka parlamendiliikmete ebaadekvaatsete altkäemaksuparagrahvide eest (§ 108e – korruptsioon ja valitud ametnike altkäemaksu andmine). Juhtum on nüüd föderaaltasandil ehk riigikohtus ning protsessidega tegeleb riigi peaprokurör Peter Frank, kes on seotud vastavate juhistega.