Foto: Wikimedia Commons / Prateek Karandikar – CC BY-SA 4.0

Euroopa Liit on Ukrainasse tungimise eest karistuseks keelanud suurema osa naftaimpordist Venemaalt, kuid sellest saab kasu eelkõige India. Kuidas on see võimalik? Juuni alguses kehtestatud kuuenda Venemaa-vastaste sanktsioonide paketiga lükkas EL tagasi Venemaa naftatarned meritsi – mille puhul on tegemist lünkadega (loophole) naftaembargoga. Sest jääb ajutine erand: torujuhtme toornafta Venemaalt. Kuid Saksamaa sellist erandit kasutada ei soovi, seega peab Venemaa nafta kaduma, olenemata asjaolust, et Berliin sõltub sellest praegu 95 protsenti.

Pilk teistele riikidele näitab, et Venemaa naftast täielik loobumine on tihedalt läbipõimunud maailmamajanduses vaevalt et võimalik. Venemaa saab gaasi ja nafta müügist vähemalt sama palju raha kui varem (isegi ekspordi languse korral), sest hinnad on nii palju tõusnud, vahendab Berlin Zeitung. Seega saame üha enam kinnitust juba korduvalt kajastatud “uudisele”, et Venemaa-vastastest sanktsioonidest saab enam kahju Euroopa, mitte Venemaa. Tegemist on Suure Lähtestamise programmiga.

Kas India varjab oma nafta päritolu?

Teine naftaembargo võitja on nüüd India. Siseturu külluse tõttu müüakse Venemaa toornaftat rahvusvaheliselt veidi odavamalt kui teiste riikide toornaftat. Juba mai lõpus oli teada, et India (nagu Türgigi) on oluliselt suurendanud nafta ostmist Venemaalt.

Reutersi andmetel on India ainuüksi sõja puhkemisest kuni juuni alguseni ostnud umbes 62,5 miljonit barrelit Venemaa naftat – kolm korda rohkem kui 2021. aastal samal perioodil. Venemaa osakaalu India naftaimpordis tõsteti peaaegu 25 protsenti, näitab turu-uuringute firma Kpler analüüs.

Veelgi enam, India era-naftatöötlemistehased, mis on praegu Venemaalt odava nafta suured ostjad, varustavad teisi riike Venemaa toornaftaga, ilma selle päritolu avaldamata, vahendab Wall Street Journal.

Üldiselt arvatakse, et India kütusesaadetised maailmale on viimase viie kuu jooksul kasvanud 15 protsenti. Öeldakse, et päevatarned EL-i suurenesid eelmise kvartaliga võrreldes kolmanda kvartali võrra ja USA-sse 43 protsenti. Kuid need tarned pole sugugi odavad.

Tõlkis Hando Tõnumaa