Suurbritannias kasutatakse hinnanguliselt ligi 6 miljonit turvakaamerat nii avaliku ruumi kui eraelamute ning äride jälgimiseks. Kuigi suur osa kaameratest on passiivsed, on üha rohkem hakatud kaameraid kasutama ka inimeste ning autode numbrimärkide pideval tuvastamisel. Hiljutise arenguna on hakatud katsetama ka uut süsteemi, kus poe- ja restoranipidajad saavad omavahel jagada nende jaoks tülikate klientide pilte ning äri näotuvastussüsteem teavitab omanikke koheselt, kui antud isik siseneb nende ettevõttesse. Aktivistide sõnul rikub selline süsteem aga süütuse presumptsiooni ning inimeste privaatsust ja tekitab võimalusi klientide survestamiseks ning kriitikute tagakiusamiseks.

Paljud ettevõtjad on kokku puutunud varaste ning purjus või probleeme tekitavate klientidega ja on püüdnud antud isikute eest hoiatada teisigi, edastades neile turvakaamerate pilte. Tänapäeval on populaarsemaks muutunud ka selliste piltide riputamine sotsiaalmeediasse, hirmutades avaliku häbistamise kaudu sarnaste plaanidega isikuid nende asutustest eemale hoidma. Suurbritannias on aga antud tehnikat viidud veelgi kaugemale, luues süsteemi, mis tuvastab n-ö huvipakkuvate isikute nimekirja pandud inimesed niipea, kui nad satuvad programmiga liitunud kaamera vaatevälja.

Antud süsteem nimega Facewatch võimaldab ettevõtjatel laadida nimekirja üles probleemsete isikute pilte ning infot ja jagada seda nii politsei kui teiste Facewatchi liikmetega. Kui antud isik siseneb Facewatchi liikme asutusse, tuvastab tema automaatselt süsteemiga integreeritud reaalajas tegutsev näotuvastussüsteem, mis saadab omanikule häire. Seejärel võivad äri töötajad inimest ettevaatlikult jälgida, paluda tal lahkuda või kutsuda politsei. Sealjuures võib inimeste pilte jagada teiste kasutajatega ka siis, kui neid pole milleski süüdi mõistetud, avades ukse äriomanike poolsele süsteemi ärakasutamisele. Näiteks võib restoraniomanik ähvardada rahulolematut klienti või kriitikut Facewatchi lisamisega, kui nad ei tule vastu tema nõudmistele või kui tegu on isikliku konfliktiga.

Süüdi ka siis kui oled valel ajal vales kohas

Kuigi äride omanikele võib Facewatch esialgu näida hea mõttena, pole privaatsusest lugu pidavatel kodanikel süsteemi vastu kuigi suurt austust. Näiteks peetakse vastuvõetamatuks inimeste pildistamist ja tuvastamist nende teadmata, nende liikumise salajast jälgimist ning kurjategijaks tembeldamist kui nad pole kuritegu sooritanud. Näiteks võivad Facewatchi tõttu kannatada inimesed, kes sattusid ärist mööda jalutama mõne protesti ajal ning kes on automaatselt tuvastatud, süsteemi kantud ning blokeeritud kõigist kohalikest äridest. Aktivistide sõnul võib Facewatch seega luua olukorra, kus inimesi koheldakse ebavõrdselt ning ebaausalt mõne minevikuvea või käiva juurdluse tõttu, rikkudes süütuse presumptsiooni. Igasugune järelvalve puudumine loob ka väga viljaka pinnase süsteemi ärakasutamisele. Politsei on Facewatchi ning üha süveneva kodanike privaatsuse rikkumise küsimusel jätkuvalt ühel seisukohal – kui inimene on korralik ja seadusekuulekas kodanik, ei peaks ta pildistamist-tuvastamist kartma.

Hetkel on Facewatchis registreeritud üle 10 000 ettevõtte ning süsteemi looja Simon Gordon usub, et kuna näotuvastussüsteemide efektiivsus aina suureneb ning hind langeb, võib see muutuda juba järgmise aasta lõpuks nii populaarseks, et sellega liitumine on norm, mitte erand.

Allikad: Ars Technica, BBC

Foto: Minority Report, 20th Century Fox

Toimetas Annika Urvela

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.