Sionism ja sionist on terminid, mida kasutatakse tihti, kuid mille mõtet alati ei mõisteta. Paljud inimesed arvavad, et kui oled sionist, siis oled sa ka kindla peale juut või vastupidi – et kõik juudid on sionistid. Kuid see ei ole nii.

Termin “sionism“ võeti kasutusele 1890. aastal Nathan Birnbaumi, Viini õpetlase ja intellektuaali, poolt. Ta kasutas termineid “sionist“ ja “sionism“ viidates poliitilisele liikumisele, millega juudid ei taodelnud mitte ainult tagasikolimist oma esivanemate maale Palestiinas, vaid püüdlesid ka poliitilise suveräänsuse poole. Sõna “siion” (zion) on üks Jeruusalemma ja Iisraeli maa nimedest juutide pühakirjas.

Sionistlikku liikumist ei toetanud siis ega toeta praegu ainult juudid. Isegi täna on mitmeid ortotokseid juutide gruppe, kes usuvad, et sionism on vastuolus tooraga. Näiteks Jeruusalemmas asutatud Neturei Karta keeldub tunnistamast Iisraeli riiki ja leiab, et maa, mis on palestiinlaste käest ära võetud, tuleb neile tagasi anda. On ka tõsiusklikke juute, kes süüdistavad sionistlikku liikumist holokaustile kaasa aitamises ja juudivaenu õhutamises, et omariikluse tekkele suurem hoog anda.

Teisest küljest, mitmed fundamentalistid ja evangeelsed kristlased toetavad sionismi ideaale. Nende toetus on oma loomult religioosne, sest nende teoloogia õpetab, et juudi rahva tagasipöördumine Palestiinasse on tingimus, mis on vaja täita enne Kristuse teist tulemist. Seda vaatevinklit nimetatakse kristlikuks sionismiks ja see on üpris vastuoluline, sest näeb ühtlasi ette juutide hävimise kas usuvahetuse käigus või viimsepäeva lahingus.

Vaata ingliskeelset dokumentaalfilmi sionistidest ja juudiriigi loomisest:

Allikad: The Top Information Post, Kultuur ja elu

Foto: activeeast.free.fr

Toimetas Meeli Seermaa