Globaalse haardega biotehnoloogiahiiule Monsantole ei piisa enam vaid GMO-de patenteerimisest. Kuna Euroopa riikides on vastuseis GMO-de kasutamisele ja kasvatamisele pidevalt tõusuteel ning GMO koostisainete märkimine pakendile kohustuslik, siis püüab põllumajandushiid Monsanto oma kasumit Euroopas suurendada hoopis teisel ja veelgi salakavalamal moel. Avalikke toetuskampaaniaid läbi viiv portaal avaaz.org ning koalitsioon No Patents On Seeds juhivad avalikkuse tähelepanu sellele, et Monsanto püüab patenteerida juba olemasolevaid geneetiliselt muundamata tavalisi puu- ja köögivilju.

Olukord on pingeline: juba praegu omab Monsanto 36% EL-is registreeritud tomatisortidest, 32% paprikasortidest ning 49% lillkapsasortidest ning Euroopa patendiameti president on sellele püüdlusele omapoolse heakskiidu andnud.

Patenteerimine sordiaretuses hoogustusb

Kasutades ära seaduseauke patendiavalduste esitamise protsessis, püüab Monsanto patenteerida tavalisi toidutaimi nagu näiteks kurk ja tomat. Selle kaudu võivad nad seada ohtliku pretsedendi ja haarata võimu kogu konventsionaalse toiduvaru üle. Selleks, et seda ära hoida, on vaja, et oluliste EL liikmesriikide nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Hollandi esindajad patendiameti nõukogus hääletaksid Monsanto ahnete plaanide vastu.

Koalitsioon No Patents On Seeds on koostanud raporti, milles nenditakse, et alates aastast 2000 on aina enam antud välja patente tavapärase tõu- ja sordiaretuse abil aretatud loomade ja taimede jaoks. Selline tava läheb vastuollu Euroopa Parlamendi seisukohaga selles küsimuses. Raporti kohaselt on juba välja antud ligi sada patenti taimedele ning sisse on antud ligi 1000 patendiavaldust. Monsanto, Syngenta ja teiste biotehnoloogiafirmade patendiavaldused hõlmavad selliste taimede sorte nagu brokoli, sibul, melon, lehtsalat ja kurk.

Kas loodust tohib patenteerida?

Seda küsimust esitatakse biotehnoloogiafirmade tegevusega seoses ikka ja jälle. Kui inimese geenide patenteerimise osas jäi kehtima kohtuotsus, et inimest ei tohi patenteerida, siis taimede osas selline pretsedent puudub.

Üks tuntumaid kohtulugusid selles osas on Indiana osariigis elava 75-aastase Vernon Hugh Bowmani saaga Monsanto vastu. Bowman ostis teraviljasalvest sojaubade seemneid, teadmata, et tegemist on geenmuundatud ubade järgmise põlvkonnaga. Talunik säilitas oma saagist järgmise aasta külviks seemneid. Kui selgus, et suures osas on tegemist Monsanto väljatöötatud geneetiliselt muundatud sojaga, kaebas Monsanto mehe kohtusse patendiseaduse rikkumise tõttu.

See kohtulugu on märkimisväärne just selle tõttu, et peegeldab fundamentaalseid muutusi põllumajanduses. Aastatuhandeid on seemned olnud avalik vara ning talunikud on saanud neid vabalt säilitada, vahetada ja arendada taimekasvatuse kaudu. Selle käigus on välja töötatud mitmekülgne valik erinevates geograafilistes, pinnase-, kliima- ja ökosüsteemide tingimustes edukalt kasvavaid taimi. Kuid alates 1980-ndatest näib, et see tava hakkab unustusse vajuma ning suurkorporatsioonid on saanud õiguse patenteerida elu erinevaid vorme.

Avaaz.org keskkonnas algatatud petitsioonile on allkirja andnud juba üle 2 miljoni inimese. Selle sisu on lihtne – kutsutakse üles parandama Euroopa patendiseadust, et välistada selliste seaduseaukude ärakasutamise võimalust.

Petitsiooni saab lugeda ja allkirjastada siin.

Allikad: Natural News, No Patents On Seeds, LA Times, Indy Media, NPOS 2

Loe ka: Greenpeace, European Patent Office, EPO 2

Foto: blog.myadvokat.ge

Toimetas Katrin Suik