Foto: Wikimedia Commons / Euroopa Parlament / Stella Kyriakides / CC BY 2.0

Euroopa Komisjon leppis kokku ühtse digitaalse haigusloo kasutuselevõtus EL-i piirkonna jaoks, mis näeb ette kõigi eurooplaste terviseandmete ühtsesse võrku ühendamist. “Euroopa terviseandmete ruum” peaks tulevikus patsientidel võimaldama jagada oma haiguslugu, testitulemusi või retsepte tervishoiuteenuste osutajatega kogu EL-is, ütles liidu tervishoiuvolinik Stella Kyriakides, vahendab Ärzteblatti.

Komisjon loodab tervishoiusüsteemis raha kokku hoida, kaotades vajaduse korduvate uuringute järele. Kyriakides rõhutas, et uus digistandard pakub kõrgetasemelist andmekaitset. Patsiendid peaksid saama kindlaks teha ja mõista, kellega nad oma haiguslugusid jagavad. Esimene andmevahetus kahe EL-i riigi vahel toimus 2019. aastal. Süsteemi täielik rakendamine peaks lõppema 2025. aastaks.

Teadus-, tööstus- ja ametiasutused kasutavad kogutud andmeid näiteks ravimite väljatöötamiseks või pandeemiatega võitlemiseks. Lisaks saab andmeid kasutada selleks, et anda patsientidele võimalus minna üle tervislikumale eluviisile, ravida kroonilisi haigusi ja anda tagasisidet tervishoiuteenuste osutajatele, selgub EL-i dokumendist.

Euroopa Komisjoni asepresident Margaritis Schinas ütles: “See on revolutsiooniline uuendus, millega näiteks Prantsusmaa arst võib vaadata Pariisis haigestunud portugallase haiguslugu ja kirjutada välja õiged ravimid,” ütles Kyriakides, lisades, et tarbetud uurimised muutuksid seega üleliigseks.

Haruldaste haigustega patsiendid võivad oma andmeid jagada ka teiste riikide arstidega. Samuti säästaks süsteem raha, sest uuringuid ei peaks kordama. EL-i riigid peaksid tagama, et kõik dokumendid oleksid ühtses Euroopa vormingus.

Ettepaneku teine eesmärk on, et teadlased, tööstus- ja avalikud asutused saaksid kasutada andmete potentsiaali. Näiteks saaks välja töötada ravimeid ja meditsiiniseadmeid või saaks valitsus pandeemia ajal teha paremaid otsuseid. Alati tuleks järgida andmekaitse- ja turvastandardeid, rõhutas Kyriakides. Kodanikud peaksid aga ise oma andmed üle kontrollima ja valima, millist teavet jagada. Teadlased vajavad andmetega töötamiseks ka riiklike ametiasutuste luba.

Kas selline mudel päriselt ka toimiks kõigi hüvanguks?

Isikuandmete privaatsusest ei tasu vist enam rääkidagi, aga eks me kõik valiks pigem tervise kui privaatsuse. Kuigi teoorias on ühine terviseandmete ruum tore nähtus ning kiiret internetti ja massiivset andmemahtu peaks loomulikult ühiseks hüvanguks ära kasutama, on probleem paraku selles, et uut süsteemi on loomas samad tegelased, kes koroonapettuse kogu inimkonnale pähe määrisid.

Samuti selgub eelmainitud tegelaste jutust, et kõiki hakatakse ravima suhteliselt ühesuguste meetmetega. Kui olid haige Eestis, siis saab arst vaadata, kuidas sarnane haige Itaalias paraneb. Nõnda eirab “arst” täielikult individuaalset lähenemist haiguse tegeliku põhjuse väljaselgitamiseks.

Allikad: aerzteblatt.de, ungefreiheit.de

Toimetas Hando Tõnumaa