Foto: Pixabay / GDJ

Kui Suurbritannia hääletas 23. juunil 2016 Euroopa Liidust lahkumise poolt, hoiatasid EL-i pooldavad kommentaatorid, et euroskeptiline doominoefekt võib sundida teisi riike brittide eeskuju järgima. Kuid Brexit ei osutunud esialgu siiski Pandora laekaks, mida paljud Euroopa riigijuhid kartsid – ükski teine liikmesriik pole veel avaldanud konkreetset plaani blokist lahkuda.

COVID-19 põhjustas laastamistööd paljude Euroopa riikide majanduses, mis on pärast pandeemiat sõltunud ELi taastumisvahenditest. Putini sissetung Ukrainasse omakorda on aidanud edendada ELi riikide solidaarsust Moskva vastu majandussanktsioonide kehtestamisel ka Kiievisse relvade saatmisel.

Sellegipoolest on euroskeptilisus kogu kontinendil endiselt üsna tugev ning Rootsi suuruselt teise erakonna juht Jimmie Akesson kirjutas sel nädalal, et on “hea põhjus tõsiselt ümber hinnata meie kuulumine liitu”.

Isegi mõned ELi võimsamad ja pikaajalisemad liikmed kahtlevad liidu poliitikas, mis liigselt sekkub riikide siseasjadesse.

Kes kaalub NEXIT-i?

Kuna Rootsi kuulutab, et EL läheb “vales suunas” ja nõuab “lähtestamist”, siis millised riigid võivad veel ühineda Suurbritanniaga Brüsseli poliitikast lahkulöömisel?

Akessoni viimaste kommentaaride valguses heidab MailOnline pilgu sellele, millised Euroopa riigid võivad ühel päeval avaldada soovi EList väljaastumiseks või püüda vähendada Brüsseli mõju seestpoolt.

Kreeka

Kreekal on EL-iga olnud kindlad suhted alates blokiga liitumisest 1981. aastal. Riigi 2009. aastal alanud võlakriis on olnud peamine pingeallikas Kreeka ja tema EL-i partnerite vahel. ELi nõudmine kokkuhoiumeetmetele rahalise abi andmise tingimusena on olnud Kreekas väga ebapopulaarne ning paljud inimesed tunnevad, et EL-i partnerid on riiki alandanud.

Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis on näinud palju vaeva, et parandada oma riigi suhteid Euroopa blokiga, avaldades toetust Brüsselile, edendades samal ajal edukalt Kreeka majandust ja makstes võlgu varakult tagasi.

Kuid tema partei Uus Demokraatia kaotab selle kuu lõpus toimuvatel valimistel enamuse ja Kreeka rahva suhtumine EL-i on üks halvimaid kogu kontinendil. Bloki viimane liikmesriikide hoiakute küsitlus 2023. aasta veebruaris näitas, et Kreeka on kõige EL-i-vastasem riik Euroopas.

Kokku 53 protsenti kodanikest väitis, et nad on ELi tuleviku suhtes pessimistlikud, samas kui 60 protsenti ütles, et nad ei usalda ELi – see on liikmesriikide hulgas kõrgeim tulemus.

Ja kuna Mitsotakis kaotab tõenäoliselt hiljem sel aastal rohkematele Euroopa-vastastele poliitilistele rühmitustele, pole Kreeka tulevik liidus sugugi kindel.

Itaalia

Itaalia on alati olnud eurofiilne riik ja üks Euroopa Liidu asutajaliikmeid, kuid viimaste aastate sündmused on pannud itaallased ELis pettunud rohkem kui kunagi varem.

COVID-19 pandeemia tabas riiki rängalt ning ELi reageerimist kritiseeriti aeglase ja ebatõhusa mõju pärast. Seejärel kuulutati Itaalia natsionalistide liider Giorgia Meloni tema tulise retoorika ja ajalooliselt Euroopa-vastase hoiaku tõttu Saksamaa meedias septembri valimiste eel “Euroopa kõige ohtlikumaks naiseks”.

Tegelikult on Itaalia parempoolseima valitsuse juht, keda Itaalia on näinud pärast Teist maailmasõda, kaheksa kuu jooksul pärast sensatsioonilist võitu valinud ettevaatlikkuse, mitte vastasseisu Euroopaga.

Oma esimesel visiidil Brüsselisse novembris tunnistas Meloni, et toetab EL-i ning kiitis suures osas heaks bloki suhtumise Ukraina sõtta, inflatsiooni ja energiahindadesse.

Kuid mõned analüütikud usuvad, et Itaalia peaminister mängib Itaalia rahahädade tõttu ELiga lihtsalt kaasa.

Kelles teeb järgmisena NEXIT-it, näitab aeg.

Allikad: dailymail.co.uk, davidicke.com

Tõlkis Sander Soomaa