USA-s on tehtud kolm erinevat ettepanekut NSA luuretegevuse piiramise reformiks. Üheks suuremaks valupunktiks on suuremahuline ameeriklaste andmete (telefonikõned, internetiliiklus) kogumine ja näib, et kuigi lubatakse seda piirata või keelata, võivad uued seadused programmi hoopis kaitsta ja kinnistada. Vaatame lähemalt, milliseid muudatusi need kolm ettepanekut endaga kaasa tooks.

Algselt oli laual kolm ettepanekut: president Obama plaan, FISA (The Foreign Intelligence Surveillance Act) läbipaistvuse ja kaasajastamise seadus (FISA TMA) ning USA vabaduse seadus (USA Freedom Act). Viimasel oli esialgu kõige rohkem toetajaid, kuid see on nüüdseks jõuliselt tagaplaanile surutud. Siinkohal tasub mainida, et FISA TMA läbisurumise õnnestumisel ei võimaldataks tulevikus enam seda seadust muuta või võtta vastu uusi seadusi asjakohaste teemade kohta. See tähendab, et FISA TMA kiirel vastuvõtmisel kaotataks igasugune võimalus teiste plaanide vastuvõtmiseks.

USA Freedom Act ehk USA vabaduse seadus

Selle autorite senaator Patrick Leahy ja James Sensenbrenneri (üks Patriot Acti koostajatest) sõnul lõpetaks see seadus ameeriklaste kohta massilise andmete kogumise. Selle saavutamiseks täpsustataks Patriot Acti sõnastust, sundides valitsust koguma vaid andmeid, mis on autoriseeritud uurimu jaoks “asjassepuutuvad ja olulised”. Selline uurimus peab kvalifitseerumiseks olema seotud välismaise terrorismi või salajaste tegevustega ning kõik andmed peavad käima välismaise jõu kohta.

Vabaduse seadusega suletaks ka n-ö peidetud seaduselünk, mis lubab NSA-l otsida oma andmebaasidest ameeriklaste vestluste sisu – selle vastuvõtmisel vajaksid analüütikud “kogemata” kogutud riigisisesele infole ligipääsemiseks isiklikku orderit. Samuti tugevdataks järelevalvet riikliku julgeoleku kohtukutsete üle, mis võimaldab FBI-l ilma kohtu orderita hankida andmeid, mis on seotud “riikliku julgeolekuga”. Vabaduse seadusega kindlustataks, et valitsus ei saaks andmete massilise kogumise õigustamiseks kasutada neid kohtukutseid.

Mida vabaduse seadus aga ei tee, on ühemõtteliselt massilise andmete kogumise keelustamine. Kõik sõltub sellest, kuidas välisluure jälgimise kohus statuuti tõlgendab: näiteks Patriot Acti tõlgendatakse siiani väga laialt, et õigustada mitmeid kaheldava väärtusega tegusid. Kuigi Vabaduse seadusel oli palju toetajaid, tutvustati seda juba oktoobris ning nüüdseks näib see olevat kalevi alla pandud.

Obama ettepanek

President Obama eelnõu ettepaneku teksti ei ole veel avalikustatud ning seda pole Kongressis tutvustatud. Sellegipoolest on teada mõningad sealsed punktid, nagu massilise andmete kogumise piiramine. Nimelt peaks valitsus hankima konkreetse kohtuorderi iga kord, kui soovib ligipääsu ameeriklaste telefonikõnede metainfole. Selle info saaks valitsus telekommunikatsioonifirmadelt, mis juba hetkel hoiustavad kõiki andmeid vähemalt 18 kuud. Obama ettepanek muudaks kaks juba tehtud muudatust seadusteks: esiteks selle, et analüütikud peavad enne telefonikõnede andmebaasi uurimist saama kohtuliku nõusoleku ja teiseks selle, et andmeid saab koguda vaid inimestelt, kes on kaks “sammu” eemal jälgitavast (ehk jälgitava sõbra sõbrad).

Obama ettepaneku puhul on tähtis märkida, et jätkuvalt ei soovita lõpetada ära andmete massilist kogumist. President saaks praegu oma soovi korral kogu programmi lõpetada, sest kätte on jõudnud aeg, kus seda seadust tuleb kas pikendada või lõpetada. Obama aga on väidetavalt väljendanud soovi programmi veel kord pikendada, et Kongress saaks selle kohta võtta vastu uue seaduse. Kui Obama otsustaks isiklikult programmi lõpetada, saaks järgmine president tema muudatused tühistada. Kui aga tema ettepanek võetakse Kongressis vastu, saab tema muudatustest seadus.

Samuti ei tegele Obama ettepanek FISA paranduste seadusega, mis lubab NSA-l koguda välismaalaste vestlusinfot ilma orderita ja selle kaudu “kogemata” ka ameeriklaste vestlusi.

FISA TMA

Selle eelnõu nimi oli algselt “Massilise andmete kogumise lõpetamise seadus”, kuid see muudeti juba pärast ühte päeva ära, sest väidetavalt mõistsid selle loojad, kui meelega eksitav selline pealkiri on. Andmete kogumise lõpetamise asemel otsitakse hoopis uusi mooduseid internetiteenuse pakkujatelt info saamiseks. FISA TMA esindab NSA kõige tulisemate kaitsjate soove. Eelnõu keelab valitsuse massilise telefonikõnede kogumise: telekommunikatsioonifirmad hoiaksid infot enda käes, kuid valitsus saab sellele ligi pääseda ilma kohtuorderita. Väidetavalt keelaks eelnõu valitsusel koguda teist sorti infot nagu raamatukogu kasutamise, tulirelvade müügitehingute ja maksutagastuse andmed, kuid valitsus saaks siiski otsingusõnadega saada ligipääsu soovitud infole.
FISA TMA-s on ka üks klausel, mille kohaselt ei saadaks peale selle vastuvõtmist enam seda seadust muuta, tagasi pöörata, pikendada ega uut seadust kehtestada.

FISA TMA muudaks muu hulgas ka praegu seaduslikult kehtivaid kaitsemeetmeid. Selle vastuvõtmisel ei peaks valitsus ameeriklaste andmete kogumiseks hankima kohtuorderit. Kui praeguste seaduste järgi peab USA valitsus tõestama, et andmed on seotud välismaise terrorismi või salajase luuretegevusega, siis FISA TMA vastuvõtmisel peaks valitsus näitama, et andmed on seotud isikuga, kes on seotud “välismaise jõuga”. See lai termin hõlmab nii terrorirühmitusi, välismaiseid valitsusi kui ka poliitilisi gruppe.

On selge, et FISA TMA on väga laialt tõlgendatavalt sõnastatud, jättes palju probleeme lihtsalt tõlgendamise küsimuseks. Milliseid otsingusõnu tohiks valitsus andmetes nuhkimiseks kasutada? Mida täpsemalt tähendab “välismaine jõud”? Samuti tasub märkida, et FISA TMA ei parandaks FISA parandamise seadust. FISA TMA-d tutvustanud luureametniku sõnul ei usu ta, et nad peaksid muutma võõral maal kohandatavat võõra info kogumise korda.

Vali parem kahest halvast

Tähelepaneliku inimese peas võisid hakata häirekellad kõlama niipea, kui NSA suurimad pooldajad hakkasid tegema ettepanekuid NSA massilise andmete kogumise “lõpetamiseks”. Nüüd on see üsna selge, et mingit andmete kogumise lõpetamist ei saa toimu, lihtsalt tegevuse sõnastust ning tingimusi muudetakse ühel või teisel kujul. Samuti ei proovita kaitsta inimeste privaatsust seda rikkuvate tegevuste seadusliku piiramisega – tegu on hoopis nende tegevuste seadustesse kirjutamise ja kinnistamisega. Ühe NSA suurema kriitiku, juristist poliitiku Justin Amashi sõnul ei lõpetaks FISA TMA andmete kogumist, vaid paneks rohkem ameeriklasi ohtu sellega, et nende põhiseaduslikke õigusi rikutakse.

Kuigi Obama ettepanek tooks ilmselt kaasa mõningaid edusamme, ei saa eitada, et USA Freedom Act oleks kõige rohkem kooskõlas rahva nõudmistega, mistõttu seda üritatakse kõrvale jätta.

Obama ettepaneku ja FISA TMA puhul tuleb märkida, et nendes on välja jäetud vabaduse seaduses puudutatud seaduslünk, samuti ei tegeleta sellega, et peatada NSA üldlevinud tegevust või lõpetada ülejäänud maailmas USA-poolne massiline infokogumine ja uurimine. Näib tõepoolest, et need eelnõud on sõnastatud nii laialt tõlgendatavalt ja NSA-le sobilikult, et NSA võib sellest võita rohkem kui selle vastased.

Allikad: The Guardian, The Epoch Times

Foto: thehackernews.com

Toimetas Marlen Laanep