16. detsember 2022 kell 16:17
Viimase 27 aasta jooksul on kogunenud märkimisväärsel hulgal tõendeid, mille USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus (CDC) on tahtlikult märkimata jätnud: kõne all on selliste tõsiste haiguste ja terviseseisundite nagu müokardiidi, perikardiidi, krampide, insuldi ja muude teadaolevate võimalike tervisekahjustuste juhtumid ja uuringud, millest on teatatud enne kõrvaltoimete andmebaasi V-Safe käivitamist. Ka numbrid räägivad enda eest: allpool on kiretu aruanne trahvidest, mis aastail 1991–2022 on suurtele ravimifirmadele erinevate seaduserikkumist eest määratud. Ent märkimisväärse suurusega trahvid ei takista ravimifirmasid seadusi väänamast, olgu siis tegu eksitavate reklaamide või hinnakujunduspoliitikaga, sest trahvid on võrreldes Big Pharma hiigelkasumitega tühised.
Glimstad LLP juhtivpartner Aaron Siri kirjutab oma Substacki V-Safe 2. osas 26.11.2022, et USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskusele (CDC) olid teada uuringud enne V-Safe’i käivitamist, mis võisid olla põhjustatud “mRNA vaktsiinist ja mille CDC ise tuvastas oma V-Safe’i protokollis. See võib olla üks kaalukamaid tõendeid, mis toetab CDC ettekavatsetud käitumist. [V-safe on nutitelefonipõhine programm, mille CDC käivitas koos esimese lubatud COVID-19 mRNA tootele 2020. aasta detsembris hädaolukorras kasutusloa andmist.]
Miks CDC ei kasuta kõrvaltoimete andmebaasi VAERS teatisi
CDC oleks võinud seda suurepärast võimalust ära kasutada, et V-Safe oli kogunud juba üle 10 miljoni kasutaja terviseandmeid ja lisada need tingimused vaktsiini-ohutuse märkeruudu valikutena. Siis olnuks lihtne välja arvutada ka müokardiitdi, krampide, insuldi vm riski.
CDC teadis, et need tõsised kõrvaltoimed on jälgimiseks kriitilise tähtsusega ning püüdes hägustada teateid nende kahjude kohta, lõi ta uskumatult keeruka süsteemi, tegelemaks vastavate seisundite aruannetega.
CDC väidab, et VAERS-i aruandeid ei saa kasutada vaktsiinikahjude riski näitamiseks ega väljaarvutamiseks, sest VAERS saab teateid teadmata populatsiooni suurust: see tähendab, et CDC ütleb, et ta ei tea nimetajat, mis on vajalik VAERS-i andmete abil võimalike riskide hindamiseks.
Tõendid 1991–2017 esitatud aruannetes
Public Citizen on avaldanud aruanded, mis loetleb kõik peamised USA finantsarveldused ja kohtuotsused ravimifirmade ning föderaal- ja osariikide valitsuste vahel aastatel 1991–2017. Aruandes leiti, et meditsiinifirmad on selle aja jooksul sõlminud 412 kokkulepet kogusummas 38,6 miljardit dollarit kriminaal- ja tsiviilkaristute näol.
Aruandes analüüsitakse kollektiivseid andmeid 27 aasta kohta aastatel 1991–2017. Aruanne hõlmas kõiki arveldusi, olenemata rahalise karistuse suurusest. Kuid ajavahemikul, mis eelnes 19. juulile 2012, kaasati ainult arveldused, mille väärtus oli 1 miljonit dollarit või rohkem.
Public Citizen muutis oma varasemat metoodikat alates 2016. aasta aruandest, et lisada vähem kui 1 miljoni dollari suurused arveldused.
Ja mis selgus? Numbrid räägivad
Aastatel 1991–2017 sõlmiti föderaal- ja osariikide valitsuste ning ravimitootjate vahel kokku 412 kokkulepet, kokku 38,6 miljardi dollari eest. 2016. ja 2017. aastal toimus 38 arveldust kogusummas 2,9 miljardit dollarit. Need kogusummad on võrreldavad arvelduste (39) ja üldiste rahaliste karistuste (2,9 miljardit dollarit) arvuga perioodil 2014–2015. Kõigi nende kaheaastaste intervallidega arvelduste koguarv oli oluliselt väiksem kui 117 arveldust aastatel 2012–2013 kokku 9,8 miljardi dollari suuruses.
2016. ja 2017. aastal toimus 29 föderaalset arveldust kokku 2,8 miljardi dollari eest. Need kogusummad on mõnevõrra suuremad kui eelmisel kahel aastal (2014–2015) kokku 19 arveldust 2,4 miljardi dollari eest. Kuid mõlemad rahaliste karistuste kogusummad olid oluliselt väiksemad kui 22 föderaalse piirkonna 8,7 miljardi dollari suurune kogusumma aastatel 2012–2013. Keskmine rahaline karistus aastatel 2016–2017 (97 miljonit dollarit föderaalse asula kohta) ja aastatel 2014–2015 (128 miljonit dollarit föderaalse asula kohta) olid mõlemad märkimisväärselt madalamad kui 394 miljonit dollarit föderaalse asula kohta aastatel 2012–2013.
GlaxoSmithKline’i ja Pfizeri trahvid
Aastatel 1991–2017 maksid suurfirmad GlaxoSmithKline ja Pfizer trahve vastavalt 7,9 miljardit dollarit ja 4,7 miljardit dollarit ning jõudsid föderaal- ja osariikide valitsustega suurema hulga arveldusteni (vastavalt 32 ja 34) kui ükski teine ettevõte. Johnson & Johnson, Teva, Merck, Abbott, Eli Lilly, Schering-Plough, Novartis, Mylan ja AstraZeneca maksid aastatel 1991–2017 rohkem kui 1 miljard dollarit trahve. 37 ettevõtet on aastatel 1991–2017 sõlminud föderaalvalitsusega mitu kokkulepet: Pfizer (14), GlaxoSmithKline (9), Novartis (9), Bristol-Myers Squibb (8), Teva (7) ja Merck (7).
Sellise ebaseadusliku tegevusega tegelevate suurettevõtete juhtide kriminaalvastutusele võtmine on olnud äärmiselt haruldane. Palju suuremad karistused ja edukad süüdistused on esitatud nende farmaatsiaettevõtete juhtidele, kes tegelevad süsteemsete pettustega.
Allikas: Citizen.org; Substack.com
Toimetas Revo Jaansoo
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.