Möödunud reedel toimunud pressikonverentsil pidas USA president Barack Obama NSA jälitustegevusele pühendatud kõne, mis oli nii demagoogiline, et selle tegelik pale jäi paljudele varjatuks. Kuulajate hinnangul oli sõnavõtt väga lootustandev, et midagi hakkab reaalselt juhtuma ning president on NSA tegevusest häiritud, kuid tegelikult rääkis Obama vaid suuremast läbipaistvusest, kuid mitte sõnagi laiahaardeliste programmide tagasitõmbamisest ega Kongressi või kohtusüsteemi suuremast kontrollist toimuva üle.

Üks kriitik tõi tabavalt välja, et Obama kõneles kuulajatele, nagu oleksid nood olnud varaküpsed lapsed. President rääkis toonil, nagu räägitakse 8-aastase lapsega, kes protesteerib õhtuse magamamineku vastu. Ta väljendas, et on uhke selle üle, et laps on juba piisavalt küps, et huvituda oma kodanikuõigustest, nagu tegi temagi, kui oli veel noor. Ta lubas, et küll kaalub lapse argumente, kuid mõned otsused on sellised, mida saavad vastu võtta ainult täiskasvanud ning neile ei saa vastu vaielda. Kas laps ikka teab, kui väga teda armastatakse? Kas ta ikka saab aru, kui halvasti president end tunneks, kui lapsega midagi sellel ajal juhtuks, kui on tema kord tagada lapse turvalisus?

Kõne oli täis keerutamist ja kližeesid, aga mõningatel hinnangutel ka lausvalesid. Obama rääkis küll reformide vajalikkusest ning tõi välja mõned tegemist vajavad sammud, kuid peamiselt selleks, et avalikkus oleks paremini informeeritud jälgimisprogrammide vajalikkusest, mille abil presidendi administratsioon nende järele nuhib.

Allikad ja lisalugemine: The Atlantic, United Liberty

Foto: ekraanikuva

Toimetas Maarja Aljas