Fotomontaaž: Pixabay (iXimus) + Canva

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tulevane pandeemialeping ja rahvusvahelise tervise-eeskirja (IHR) muudatused on osa ülemaailmsest “pehmest riigipöördest“, mille eesmärk on võtta riikidelt nende suveräänsus ja inimestelt kehaline autonoomia ja vabadus: WHO tahab lepinguga kehtestada ka nõude, et riigid peavad oma kodanikke tsenseerima, nii et jagada saaks ainult WHO soovitustega kooskõlas olevaid rahvatervise sõnumeid.

Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatusettepanekutes täpsustatakse, et WHO dikteerib, milliseid ravimeid peavad riigid pandeemia korral ja vajadusel ka väljaspool pandeemiaid – kasutama ja milliseid mitte.

Kas WHO kaardimaja variseb kokku?

Rahvusvahelised inimõiguste standardid on eksisteerinud alates 1969. aastast, kuid praeguses IHR-i muudatusettepanekute eelnõus – WHO soovitustes – muutuvad need määrusteks, mida tuleb järgida, mitte soovitusteks, mida riigid võivad soovi korral eirata.

 Lepingus nõutakse vaktsiinide kiiret kasutuselevõttu koos vaktsiinitootjate vastutusest vabastamisega. EL, USA ja CEPI (epideemiaks valmisoleku uuenduste koalitsioon) on juba välja pakkunud kava vaktsiinide väljatöötamiseks 100 päeva jooksul.

Lepingut kohaldatakse kõigi riikide suhtes, kes sellele alla kirjutavad, pidevalt, isegi ajal, kui pandeemiaid ei ole.

Dr Meryl Nass andis 16. detsembril ajakirjanik James Corbettile intervjuu, mis avaldab tõendid selle kohta, et WHO kaardimaja on kokku varisemas. Dr Meryl Nass alustas intervjuud küsimusega: „Kas WHO kaardimaja variseb kokku?“ On teada, et paljudes riikides (sh Eesti, Slovakkia, Rumeenia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika jt) ei ole IHR-i muudatuste osas üksmeelt. (22. novembril saatsid 11 Eesti Vabariigi riigikogu liiget WHO-le kirja, milles teatasid, et Eesti lükkab tagasi ja ei anna nõusolekut pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) täiendavate muudatuste ettepanekule – vt Telegramist SIIT).

Intervjuus Ameerika osteopaatilise meditsiini asjatundja dr Joseph Michael Mercolaga arutab bioloogilise sõjapidamise valdkonna epidemioloog dr Meryl Nass WHO tulevase pandeemialepingu ja rahvusvahelise tervisemääruse (IHR) muudatustega kaasnevaid ohte. Ta kirjutas sellest ka hiljutises artiklis pealkirjaga „WHO kavandatav leping suurendab inimtekkelisi pandeemiaid“.

Oluline on mõista, et suure plaani paljusid erinevaid aspekte käivitavad korraga erinevad sektorid ja globalistlikud organisatsioonid ning kuigi nad võivad tunduda üksteisest sõltumatud, juhivad nad kõik meid samas suunas, ühtse eesmärgi poole, milleks on kontrolli tsentraliseerimine maailma elanikkonna üle.

Sinna alla käib muu hulgas uue finantsaparaadi väljatöötamine, mis hõlmab keskpanga digiraha (CBDC) kasutuselevõttu.

Miks pandeemialepingu kehtestamist vaja on?

WHO pakkus 2021. aastal välja ülemaailmsete hädaolukordade juhiste esialgse kava, et anda endale vastavad volitused. Väide oli, et riigid on COVIDi pandeemiaga nii halvasti hakkama saanud, et järgmise pandeemia paremaks haldamiseks vajatakse tsentraliseeritud organisatsiooni.

 „Loomulikult tõsteti ametlikult esile võrdsuse põhimõtet, tuues välja, et rikkad riigid ei andnud vaestele riikidele piisavalt vaktsiine jne … Ja seetõttu nii palju inimesi suri. Ei öelda välja, et tegelikult järgisid peaaegu kõik maailma riigid WHO juhiseid ja just seetõttu oli viimane pandeemia nii laastav. Majanduslikud tagajärjed tulenesid kõik liikumispiirangutest, sellest tulenevatest tarneahela katkestustest, koolide sulgemisest jne. Niisiis, kuigi WHO tahab endale suuri volitusi, pole ta öelnud, et teeb midagi teisiti. Keegi WHO, ÜRO, Ameerika Ühendriikide tervishoiuasutuste või presidendi tasandil ei ole öelnud, et nad tegid midagi valesti. See, mida nad tahavad teha, on enam-vähem sama,“ ütleb Nass.

Praegusel kujul nõuavad muudatused, et WHO peadirektor kuulutaks välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorra (PHEIC), enne kui ta saab hakata korraldusi andma, kuid puuduvad standardid selle kohta, mis on PHEIC. See võib olla ükskõik milline. Tal oleks ka õigus kuulutada välja “potentsiaalne“ pandeemia, isegi kui tõendid on piiratud või puuduvad üldse.

„Vaktsiinide“ kiirtarned ja tootjate vastutusest vabastamine

Lepingus nõutakse ka vaktsiinide kiiret menetlemist ning vaktsiinitootjate vastutusest loobumist. Nassi sõnul on Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja epideemiaks valmisoleku uuenduste koalitsioon (CEPI) juba välja pakkunud plaani, kuidas töötada vaktsiinid välja 100 päeva jooksul ja toota piisavalt kõigile riigis veel 30 päeva jooksul.

 „See on täiesti hull idee, sest teil pole aega vaktsiine inimestel testida, kui töötate need välja 100 päeva jooksul,“ ütleb Nass, lisades, et „COVIDi vaktsiinid töötati välja 326 päevaga … See oli Pfizeri vaktsiin. Ja mediaankatsed inimestel toimusid vaid kaks kuud või vähem. Andsime vaktsiine miljarditele inimestele ja saime alles hiljem teada, millised olid kõrvaltoimed. Meil pole endiselt täiesti selget ülevaadet kõigist kõrvaltoimetest ja nende esinemissagedusest, sest meie riigid on andmed peitnud …

Ainus “standard“ on see, et FDA volinik peab lootma, et „kasu kaalub üles riskid,“ toob Nass välja.

Meid ootavad ees lõputud pandeemiad

Nii WHO pandeemialeping kui ka IHR-i muudatused nõuavad, et riigid teeksid aasta ringi ulatuslikku bioseiret ja teostaksid kõigi kogutud patogeenide genoomset sekveneerimist. Kui testime kogu aeg inimesi, kariloomi, metsloomi, talusid ja tehaseid, suudame alati leida pandeemiapotentsiaaliga patogeene.

Seega toob see kaasa lõputu rea pandeemia ja “võimaliku pandeemia“ deklaratsioone. Kõik need deklaratsioonid võivad siis kaasa tuua sulgemised ja uued vaktsiininõuded. Ja mis kõige tähtsam, need dokumendid asendavad rakendamise korral kõik riigisisesed seadused, nii et isegi Ameerika Ühendriikide põhiseadus ei suuda meid päästa.

Nass on asutanud uue organisatsiooni nimega Uks Vabadusse (Door To Freedom), mille eesmärk on harida inimesi kogu maailmas selle kohta, mis on pandeemialeping ja IHR-i muudatused ning kuidas need võtavad meilt kogu vabaduse.

Uks Vabadusse on muu hulgas loonud plakati, et selgitada pandeemialepingu ja IHR-i muudatuste mõju. Palun laadige see plakat alla ja jagage seda kõigiga. Pange see üles ka avalikele stendidele ja kohtadesse, kus kogukonnad teavet jagavad.

 „WHO ei ole rahul sellega, et osa neist infokildudest jõuab ka peavoolu,“ ütleb Nass: „Ja nii on nad ise teinud Tedros [Adhanom Ghebreyesuse] ja teiste WHO inimestega lühivideoid, eitades, et tegu on suveräänsuse haaramisega, väites, et WHO ei kavatse isegi lepingu osapooleks olla jne.

Enamik nende väiteid on valed. WHO on kindlasti selle lepingu osaline ja kavatseb 2. juuni 2023. aasta versioonis võtta üle pandeemia kontrolli teatud aspektide juhtimine.“

Kes hääletab lepingu ja IHR-i muudatusettepanekute üle?

IHR-i muudatusettepanekute vastuvõtmiseks on vaja ainult 50% häälteenamust kõigist, kes viibivad saalis hääletuse ajal, mis toimub WHO põhiseaduslike koosolekute kohaselt Maailma Terviseassamblee (WHA) 2024. aasta mais. Riikidel on siis vaid 10 kuud aega, et saata WHO-le ametlik loobumisotsus, kui muudatused vastu võetakse.

Kui loobumisvõimalus välja arvata, peavad kõik riigid järgima WHO direktiive. Riigid, kes ei ole ametlikult loobunud, on rahvusvahelise õiguse alusel seotud muudatusettepanekutes sätestatud uute tingimustega. Sellel kohtumisel hääletatakse ka pandeemialepingu üle. See nõuab saalis viibivate liikmete poolt kahe kolmandiku poolthääli ja jõustub üks kuu pärast seda, kui 30 riiki on selle ratifitseerinud. Muudatused nõuavad aktiivset loobumist, samas kui leping nõuab aktiivset osalemist. Iga riik, kes ei ole lepingut allkirjastanud, jäetakse selle tingimustest välja. Need, kes lepingule alla kirjutavad, peavad ootama kolm aastat, enne kui saavad lepingust taganeda.

 Oluline on teada ka seda, et leping on kogu aeg jõus. See ei nõua pandeemiat, et anda WHO peadirektorile volitused kogu maailma jälgimiseks ja tsenseerimiseks, 24/7. Lisaks on lepingul praeguse sõnastuse kohaselt sisuliselt tühjad leheküljed, mis täidetakse hiljem.

Moodustatakse uued komiteed, kes otsustavad, kuidas aluslepingu sätteid ellu viiakse ja jõustatakse. Nad võivad lisada ka uusi sätteid. See on nagu tühja tšeki andmine WHO-le, et suruda maailma inimestele peale kõik, mida ta tahab.

Mida teha, et pandeemialepingut peatada?

Pandeemialepingu peatamiseks loetleb Nass võimalusi USA põhiseadusele toetudes.

Ka Eesti oludes on võimalik sellest kirjutada ja valitud esindajatelt küsimusi küsida. Paraku on teada, et Eesti kipub käpiknukulikult tegema kõike seda, mida teised ees teevad, iseäranis järgima EL nõudeid ja USA eeskuju.

Ka näitas Varro Vooglaiu avalik esinemine, kui vähe meie rahvaesindajad saavad isegi hea tahte korral pandeemialepingu peatamiseks riigikogu tasandil ära teha.

Aga oluline on olla pandeemialepingu ja sellega kaasnevaga kursis ja oma teadmisi jagada. Loe rohkem siit.

Vaata ka: doortofreedom.org

Allikad: Mercola.com, Substack.com, Apnews.com

Toimetas Revo Jaansoo