Foto: dsjones/ pixabay.com

Pärast 190 000 positiivse testi tulemuse uurimist jõudsid Duisburgi ja Münsteri ülikoolid nüüd järeldusele, et 78 protsenti 8. märtsist kuni 10. maini positiivse tulemuse saanud inimestest ei olnud tõenäoliselt nakkavad, mis tähendab, et lukustus- ja karantiinimeetmed, mis põhinevad PCR-testide statistikal, ei saa õigustada, vahendab Achgut.com. Isegi Bild kajastas antud teemat pealkirjaga “PCR-testimine ei ole poliitiliste meetmete aluseks”.

Meil on nüüd empiirilised tõendid, et PCR-testide masskatsetamine, sh ilma sümptomiteta inimeste peal, on ebapiisav, et teha mingisuguseidki teaduslikke järeldusi. Samas ei tohiks see olla kellelegi üllatuseks, sest PCR-testimismeetodi leiutaja, Kary Mullis on avalikult öelnud, et selle tehnoloogiaga saab kõikidel inimestel tuvastada peaaegu kõike, kui test vastavalt eesmärkidele seadistada.

Uuriva koroonakomitee kohtumisel selgitas 24.07.2020 inimbioloog, immunoloog ja rakubioloog prof Ulrike Krämmerer üksikasjalikult, miks positiivne testitulemus ei tähenda kokkuvõttes mitte midagi, millest saame järeldada, et koroonapoliitikas puudub igasugune objektiivsus, piirates rahva põhiõiguseid täiesti ebausaldusväärsete “faktidega”.

https://www.youtube.com/watch?v=pKllldIiMpI&ab_channel=OVALmediaaufDeutsch

Asümptomaatilistes positiivsetes vormides on viiruskoormus ebaselge

Kämmerer: “PCR-test korrutab ainult viiruse valitud piirkonnast pärit väikese geenisegmendi, ilma et oleks võimalik öelda, kas täispikk viirus on üldse olemas. Nad mõõdavad ainult seda, kas nukleiinhapet on veel olemas, nagu tõestavad näiteks kriminalistid, kas kellelgi on geenijälgi, kuid sellel pole midagi pistmist elusrakkude, aktiivsete viiruste ega mis tahes haigusega.”

“PCR-iga võib tõestada, et selle viiruse nukleiinhapet võib patsiendil leida, kui test on piisavalt spetsiifiline, kuid sellega ei saa tuvastada, kas viirus on võimeline paljunema. PCR-testiga ei saa midagi teada ka selle kohta, kas viirus põhjustab patsiendi võimaliku haigestumise, seda saab ainult eeldada.”

Pulmonoloog Wolfgang Wodarg: “Tegelikult ei saa te isegi öelda, et olete nakatunud, sest nakkus on alati keha reaktsioon.”

Kämmerer: “Õige. Neil on selle viiruse RNA nii-öelda mustuse pinnal, mis ei tähenda veel, et see oleks rakkudes, see ei tähenda veel, et tegemist on puutumatu, paljunemisvõimelise viirusega, seda ei saa testiga tõestada. Te peate olema kokku puutunud viiruse RNA molekulidega [kui testi tulemus oli positiivne], kuid see ei tähenda, et olete kokku puutunud haigust põhjustava piisava koguse viirusega”.

Kämmerer rääkis kohtumisel ka Ct (testi tsüklite arvu) väärtusest: “Kui see reageerib 20-25 amplifikatsioonitsüklile, öeldakse, et viiruseid või viiruse RNA-d oli nii palju, et tegelikult pidi olema inimeses vastav viiruskoormus”.

Sulgemiste ajal saavutati karjaimmuunsus?

Numbris, mida Markus Söder kirjeldab kui “kõikide arvude ema”, on nii palju mitteinfektsioosseid inimesi, et kohati võib lockdownide ja karantiinide keskel rääkida isegi karjaimmuunsusest: “Keskmiselt oli umbes 60 protsendil testitutest kasutatud liiga suurt tsüklite arvu (Ct väärtus), sh nädalatel 10-19 oli see isegi 78 protsendil, mis tähendab, et tõenäoliselt ei olnud nad enam nakkavad,” selgitab dr Andreas Stang.

Fr.de teatab, et 80 protsendil inimestest pole teada mingeid sümptomeid – see on arv, mis omakorda vastab enam-vähem 78 protsendile, kelle peal kasutati liiga suuri tsüklite arvu. Seega tekib küsimus, miks tuleb karjaimmuunsuse korral vaktsineerida 80% ulatuses elanikkonnast?

Kõik saab alguse PCR-testist, aga see ei ütle mitte midagi. Miljonid karantiini sunnitud inimesed sõltuvad ebausaldusväärsetest andmetest, millega poliitikud soovivad põhjendada “riikliku ulatusega epideemia ja hädaolukorra” kulgu. Info PCR-testide ebausaldusväärsusest on olnud kogu aeg vabalt kättesaadav (ka Telegramis).

Teadmatus ei ole õigustus

Juriidilise ja poliitilise ümberhindamise kohta kehtib ka järgmine: teadmatus ei kaitse karistuste ja tagajärgede eest. See oli ja on otsus mitte tahta midagi teada PCR-skandaali tõest. See on teadlik otsus mitte tegeleda hõlpsasti mõistetava asjaga. Poliitikud, kes peaksid tegutsema kodanike huvide nimel, peaksid põhiseaduslike piirangute järgimisel ja nende toetamisel ennast eelnevalt informeerima. Seetõttu ei peaks nad küsima ainult ühepoolset nõu ekspertidelt, kelle jaoks olulistele küsimustele on eelnevalt vastatud.

Millal küsivad ajakirjanikud otse eetris pressikonverentsil vastutajatelt, miks nad tuginesid ebausaldusväärsetele arvudele, kui nad korraldasid suurimat rünnakut põhiõiguste vastu pärast II maailmasõda? Kui kaua veel eiratakse elevanti elutoas? Tagasiastumised, tagasipöörded ja vigade tunnistamine on hetkel möödapääsmatud.

Allikad: Achgut.com, OVALmedia, koroonakomitee, lingid artikli sees

Toimetas Hando Tõnumaa