30. septembril lõppes USA-s majandusaasta ja USA kaitseministeerium kinnitas sel puhul 94 erinevat lepingut ning kandis nende tarvis üle rohkem kui viis miljardit dollarit. Raha jätkus nii robot-allveelaevadele, Soome käsigranaatidele kui radaribaasile naftaplatformil. Järgmisel päeval USA riigiasutuste töö suures osas seiskus ja ligi 400 000 Pentagoni töötajat saadeti palgata puhkusele.

2,5 miljardit läks Pentagoni haruagentuuri Defence Logistics Agency kaudu õhusõidukite mootoreid tootvale firmale Pratt & Whitney “erinevate relvasüsteemide varuosade” eest. Sama agentuur ostis esmaspäeval veel 65 miljoni dollari eest sõjaväelaste kiivreid, 24 miljoni eest kaasaskantavaid raadioside parendajaid, 17 miljoni eest vedelat lämmastikku, 15 miljoni eest heeliumit ja 19 miljoni eest välivoodeid.

Merevägi kulutas samuti sadu miljoneid kokku 31 lepingu peale, millega osteti näiteks 139 miljonit maksev võimas veealune radar, millega sõjalaev allveelaevu ja veealuseid miine tuvastada saaks. Soomlaste käest osteti 40 miljoni dollari eest käsigranaate, mis võimaldavad vastavalt vajadusele määrata plahvatuse suurust.

Õhuvägi kulutas majandusaasta viimasel päeval peamiselt jälgimissüsteemide peale. Osteti uusi droone, luuresatelliite ja lennukeid, millega narkoärimehi jahtida.

Armeel oli lepinguid vähem, kuid need olid üsna suured. Näiteks läks 600 miljonit üheksale erinevale firmale, et nad töötaksid alternatiivenergia projektide kallal.

Tööseisak USA-s ongi tekitanud väga tobeda olukorra, mille all kannatavad peamiselt tavalised riigiametnikud ja kodanikud, kelle elu oluliselt ebamugavamaks on muutunud. Paar nädalat tagasi oli USA nii rikas, et soovis Süürias sõda alustada, sellel nädalal on aga suletud isegi enamus ametkondade veebileheküljed. Eks sõja jaoks leiabki alati raha, nagu tõestas ka Pentagoni viimase hetke ostupalavik.

Allikad: Foreign Policy, Legitimate Government

Foto: dynpolitico.com

Toimetas Maarja Aljas