Pentagon küsib kongressilt Guantanamo vangilaagri ülalpidamiseks ja moderniseerimiseks üle 450 miljoni dollari, ehkki president Barack Obama on korduvalt avaldanud soovi vangla sulgeda. Eelarvesoovide uued üksikasjad ilmnesid teisipäeval ja sellest kumab läbi vastuolu Kuubal asuvat vangilaagri sulgemiseks poliitilist võitlust pidava presidendi ja sõjaväelaste vahel, kes teevad finantsarvutusi rajatise edasiseks toimimiseks, vahendas BNS.

Esialgses eelarvetaotluses 1. oktoobril algavaks rahandusaastaks on Guantanamo kinnipidamisoperatsioonideks mõeldud 79 miljonit dollarit nagu sel aastal ja sõjaväekomisjonide büroole 20,5 miljonit, mida on praegusest 12,6 miljonist rohkem. Lisaks küsib Pentagon 40 miljonit dollarit fiiberoptilise kaabli ning 99 miljonit vangilaagri operatiiv- ja hoolduskuludeks.

Peale selle soovib kaitseministeerium 200 miljonit dollarit ajutiste vanglahoonete ümberehituseks. See töö võib võtta 8-10 aastat, sest töölised tuleb tuua Kuubale, kus on aga piiratud nii majutusvõimalused kui ehitusmaterjalide kättesaadavus.

Kuubal USA mereväebaasis asuvas Guantanamos on praegu 166 vangi. Praeguseks rohkem kui 100 päeva kestnud ja üle 100 vangi osalusel toimuv näljastreik määramatu kinnipidamisaja ja -tingimuste vastu ajendas Obamat suurendama pingutusi Guantanamo sulgemiseks. Hiljuti toimus Valge Maja juures ka suur protestiaktsioon. President võtab vangilaagri tuleviku teema üles neljapäeval terrorivastast võitlust puudutavas kõnes, milles peaks jutuks tulema ka viimasel ajal taas päevakorda tõusnud Liibüa-teematika ja laialdane sõjadroonide kasutamine.

Aprillis ütles ta Valges Majas ajakirjanikele, et “Ameerika ohutuse tagamiseks ei ole Guantanamot vaja. See on kulukas. See on ebaefektiivne. See kahjustab meie rahvusvahelist positsiooni. See halvendab terrorivastast koostööd liitlastega. See on äärmuslaste värbamisvahend. See tuleb sulgeda.”

Obama on Guantanamot sulgeda üritanud juba alates presidendiametisse astumisest 2009. aasta jaanuaris, kuid põrganud vabariiklaste, aga ka mõnede demokraatide vastasseisule. Üheks suurimaks probleemiks on küsimus, kuhu praegused kinnipeetavad panna, sest kodumaale naasmise korral pole neil kellegi suurde tagasi minna ning teised riigid neid ei soovi.

Allikad: BNS, Reuters

Foto: dawn.com

Toimetas Maarja Aljas