Tihti kasutavad valitsused oma tegude õigustamiseks, kaitsmiseks või isegi peitmiseks keerukat sõnakasutust ning liigseks ei peeta ka põhiidee ümber pikalt keerutamist ja selle infomürasse uputamist, et mitte liigset (rahvusvahelist) tähelepanu äratada. Näib, et Pentagon on kasutanud sellist taktikat ka oma uue “sõjaseaduste käsiraamatu“ koostamisel, peites ligi 1180-leheküljelisse juhendisse nii loa tappa ajakirjanikke kui kasutada rahvusvaheliselt keelustatud relvi.

Tänavu juunis välja antud käsiraamatu näol on tegu esimese suuremahulise muudatusega USA kaitseministeeriumi sõjaseaduste poliitikasse alates 1956. aastast. See on juhend kõigile neljale sõjaväeharule, mis muu hulgas dikteerib komandöridele, kuidas nad võivad vaenlasi tappa. Dokumenti on koostatud juba 25 aastat ja suure infomüra sisse on peidetud mitmeid häirivaid nõudmisi, mis peaks tekitama rahvusvahelist pahameelt. Seega, selleks, et mõista dokumendi täpsemat sisu, tuleb sellesse põhjalikumalt süüvida.

USA sõduritel on õigus tappa ajakirjanikke, kui nad kahtlustavad neid vaenlase abistamises

Erinevad valitsused on pikka aega kasutanud hoolikalt valitud keelekasutust avalikkuse meelestatuse mõjutamiseks. Üks hiljutisimaid näiteid on droonirünnakute puhul kasutatav “tahtmatud lisakaotused“ (inglise keeles collateral damage), mis tegelikult tähendab sõjaväe poolt tapetud tsiviilisikuid. Pentagoni uues sõjaseaduste käsiraamatus on G.W. Bushi aegne väljend “seaduslike õigusteta vaenlase võitleja“ (unlawful enemy combatant) asendatud laiema terminiga “õigusteta mässuline“ (inglise keeles unprivileged belligerent).

Käsiraamatus on otsustatud, et ajakirjanikud võivad olla tsiviilisikud, relvastatud vägede saatjad või nende liikmed või lausa õigusteta mässulised. Hoolikalt valitud sõnastusega on ühte kategooriasse pandud sõjategevust ning sõdurite käitumist võõral maal jälgivad ja kajastavad (ning seega sõdureid vastutusele võtvaid) ajakirjanikke ja terroristlikele rühmitustele propagandatekstide kirjutajaid. Sellise definitsiooni alusel on USA sõduritel õigus tappa ajakirjanikke, kui nad kahtlustavad neid vaenlase abistamises.

Pentagoni esindaja Joshep R. Sowers selgitas ajakirjanike õigusteta mässuliste hulka arvamist väitega, et see pole seaduse järgi oluline, sest käsiraamat iseenesest ei loonud uut seadust. Tema sõnul ei enneta fakt, et inimene on ajakirjanik, tema muutumist õigusteta mässuliseks. Siinkohal tekivad aga küsimused: kas nii luuakse olukord, kus sõdurid saavad vaigistada nende suhtes kriitilisi ajakirjanikke ning kes kontrollib hukkamiste tagamaid?

Terroristidel ei ole sõjavangidele ettenähtud õigusi

Õigusteta mässuliste all mõeldakse kõige sagedamini terroriste. See tähendab, et kui nad tabatakse, ei ole neil õigust Genfi konventsiooniga sätestatud sõjavangi õigustele, neid võib kinni pidada määramatu aja ning nende üle võib kohut mõista tsiviilkohtu asemel hoopis sõjakuritegude tribunali komisjon. Selle kõige valguses ei ole keeruline mõista, miks on “õigusteta mässulise“ definitsiooni hägusus problemaatiline. Sowers leiab hoopis, et see on täpsem määratlus kui seaduslike õigusteta võitleja, sest isik võib olla õigusteta mässuline ning mitte rikkuda sõjaseadusi. Uue terminiga antakse sõjaväelastele võim tappa ka neid, kes endise definitsiooni kohaselt poleks täpselt nende sihtmärkidena identifitseerunud.

Pentagoni uue käsiraamatu andis välja kaitseministeeriumi peaadvokaat Stephen W. Preston, kelle sõnul kätkeb juhend mitmeid aastaid tööd ning asjatundlikkust. Eessõnas kirjutas ta, et sõjaseadus on osa neist endist ning nende sõjaväelisest pärandist ja sellele kuuletumine on “õige asi, mida teha“. Prestoni sõnul aitab käsiraamat neil mäletada ka minevikus saadud valusaid õppetunde. Ta lisas, et nad teavad, et asjakohased seadused ei takista hästi võitlemist ning võitmist.

Käsiraamat lubab ka rahvusvaheliselt keelatud relvade kasutamist

Käsiraamatu kohaselt ei keela seadus viia läbi üllatusrünnakuid, näiteks varitsusi, snaipri- ja õhurünnakuid ning vaenlaste alal eriüksuste läbiviidavaid rünnakuid. Vajalikuks ei peeta anda vaenlastele võimalust alla anda enne rünnaku läbiviimist ning lubatud on tappa ka taganevaid vägesid. Käsiraamatus on lubatud kasutada ka vaesestatud uraani, mis suurendab piirkonnas elanike vähkihaigestumist ning moondunud laste sündimist.

Kuigi paljud riigid on kutsunud üles ka ülejäänud maailma keelustama vaesestatud uraani relvana kasutamist, on mitu suurriiki sellele vastu ning jätkavad selle kasutamist. Käsiraamatus on seaduslikult kasutatavate relvade hulka arvatud nii miinid, tuumarelvad, lõksud, herbitsiidid, mittepimestavad laserrelvad, süüte- ning kildrelvad kui ka rahvusvaheliselt keelustatud kobarpommid. Viimaste kasutamist, transportimist ja kogumist keelustavale leppele on praeguseks alla kirjutanud 108 riiki ning 92 on selle ratifitseerinud või lubanud seda teha.

Allikad: Washington Times, Russia Today, Global Research

Foto: David B. Gleason / Wikimedia Commons

Toimetas Allar Pajuste