Utrechti linn Hollandis hakkab sel aastal katsetama kodanikupalga põhimõtet, et uurida, kas tingimusteta põhisissetulek oleks lihtsam ja vähema bürokraatiaga abimeede kui praegu kehtiv sotsiaaltoetuste süsteem. Katses uuritakse, kas kodanikupalk annab inimestele parema võimaluse ning motivatsiooni enda ja kogukonna arendamiseks ning edu puhul võidakse seda rakendada ka teistes linnades.

Hollandis Utrechti linnas korraldab linnavalitsus koos kohaliku ülikooliga suve lõpus eksperimendi, uurimaks, kas kodanikupalga käsitus töötaks ka päriselus. Ideeliselt on kodanikupalk või tingimusteta põhisissetulek riigilt kodanikele antav makse, mis kataks inimese peamised elamiskulud. See loob olukorra, kus inimesed ei pea leppima ebameeldiva töö ja madala palgaga, et tagada enda (ja tihti ka oma pere) ellujäämine, vaid neile on tagatud põhivajaduste täitmine ning tööga on võimalik teenida lisaraha muude asjade soetamiseks.

Üldiselt usutakse, et kodanikupalk saab reaalsuseks ühiskondades, kus robotid ja muud masinad võtavad inimestelt nii palju töökohti üle, et töötamine saab inimeste jaoks privileegiks, mis võimaldab hankida lisahüvesid. Tingimusteta põhisissetulek võimaldaks inimestel töötada paindlikuma töögraafiku ja -koormusega, võimaldades pühendada rohkem aega kogukonna ja enda arendamisele näiteks vabatahtliku töö või õpingutega.

Utrechti katses vaadeldakse, kas praegu sotsiaalabi saavad inimesed suudaksid paremini toime tulla tingimusteta põhisissetulekuga, mille puhul nad ei pea muretsema bürokraatia ega erinevate nõuete täitmise üle. Utrechti töö ja sissetuleku linnanõunik Victor Everhardti sõnul osalevad eksperimendis kolm inimgruppi, kellele on määratud eri tüüpi abimaksed: esimesed saavad kompensatsiooni ning tingimustele vastates ka taskuraha, teised tingimusteta kodanikupalka ning kolmas ehk kontrollgrupp saab toetust praegu kehtivate reeglite järgi. Everhardt usub, et praegune sotsiaaltoetuste süsteem on keeruline ja umbusaldusele rajatud, nõudes taotlejatelt erinevatele tingimustele vastamist ning oskust bürokraatia ja reeglite rägastikus orienteeruda. Ta leiab, et usaldusel põhinev tingimusteta põhisissetuleku süsteem oleks lihtsam nii riigile kui abivajajatele.

Üks peamisi vastuargumente tingimusteta põhisissetulekule on eeldus, et inimesed hakkavad reegliteta ning kontrollita rahasaamist kuritarvitama. Everhardt seda aga ei karda, väites, et nende statistika näitab, et vähem kui 1,5% inimestest kuritarvitavad abirahade saamist ning see eksperiment loodigi selleks, et näha, kas inimesed rakendavad kodanikupalga abiga tekkinud vaba aega enda ja kogukonna arendamiseks või jäävad nad hoopis koju passiivselt aega veetma. Everhardti sõnul loodetakse eksperimendiga alustada aasta teises pooles ning on ka võimalus, et sarnaseid katseid hakkavad läbi viima ka teised huvi üles näidanud vallad nagu Nijmegen, Wageningen, Tilburg ja Groningen.

Allikad: The Independent, DeStadUtrecht, DutchNews

Fotod: debatingeurope.eu, visitutrecht.org

Toimetas Allar Pajuste

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.