22. juunil tutvustas Taani valitsus uut koroonastrateegiat. Riigi terviseameti juht Søren Brostrøm tunnistas pressikonverentsil, et laste vaktsineerimine oli kasutu ja sellega endisel kujul ei jätkata. Sama rääkis ta ka TV2 saates “Go’ aften Live”.

“Tagantjärele vaadates ei saanud me laste vaktsineerimisest suurt kasu,” tunnistas Brostrøm tänaste teadmiste valguses.

Alates eelmise aasta juuli keskpaigast kutsuti Taani esimesi 12-15-aastaseid lapsi koroonaviiruse vastast vaktsiini saama. Novembris soovitati viiruse vastu vaktsineerida ka 5-11-aastaseid.

Toona räägiti, et vaktsineerimist ei soovitata valdavalt laste enda pärast, vaid Taanis epideemia kontrolli all hoidmiseks.

Kui Søren Brostrøm osales 22. juuni õhtul TV 2 otsesaades “Go’ aften Live”, küsiti temalt, kas laste vaktsineerimine oli viga.

“Arvestades sellega, mida me täna teame: jah. Arvestades sellega, mida me siis teadsime: ei,” vastas rahvasuus “koroonakindraliks” ristitud Taani terviseameti Sundhetsstyrelsen juht.

Søren Brostrøm ütles ka samal päeval toimunud pressikonverentsil, et kevadel oli selge, et vaktsiinid ei toiminud eriti ennetavalt, vaid pigem hoidsid ära raskeid haigusi ning seetõttu tuleb nüüd “edasi õppida”: “Tagantjärele vaadates ei saanud me laste kaasamisest vaktsineerimisprogrammi epideemia kontrolli all hoidmise osas suurt kasu. Aga seda me teame alles tagantjärele.”

Põhjendamatu surve vanematele (ja lastele)

Lõuna-Taani ülikooli kliiniline professor Christine Stabell Benn on pikka aega olnud laste koroona vastu vaktsineerimise suhtes kriitiline. Ta ei kahelnud, et soovitus on tarbetu juba siis, kui Taani eelmisel suvel alustas süstimist vanuserühmale 12-15 aastat.

“Meil olid mõned väga tundmatu kõrvaltoimete-profiiliga vaktsiinid ja samal ajal olid meil lapsed, kellel ei olnud vaktsineerimisest midagi võita,” ütles ta TV2-le.

Kuna Terviseamet on ise väljendanud, et oli palju ebakindlust, siis tema arvates oleks amet pidanud ka oma kampaania ulatust korrigeerima. Ta soovitab ameti juhtidel uuesti läbi mõelda, kas tõesti oli põhjust “vanematele nii palju survet avaldada”, et lapsi vaktsineerida.

“Lisaks pandi lapsed vastutama oma vanemate ja vanavanemate tervise eest. See on minu arvates ebamõistlik,” leiab Christine Stabell Benn.

Sõnum Brostrømilt lapsevanematele

Kopenhaageni ülikooli eksperimentaalse viroloogia professor Allan Randrup Thomsen toetab Terviseameti uut teadet ja kommenteeris, et praeguste teadmiste kohaselt ei olnud ilmselt väga mõtet lasta kõige nooremaid vaktsineerida. Thomsen on seisukohal, et sellest ei olnud siiski ka kahju. “See oli pigem tollase olukorra valesti tõlgendamine, mida me professionaalide hulgas veel pikalt arutame,” ütles ta TV2-le.

Saates “Go’ aften Live” andis Søren Brostrøm edasi ka sõnumi vanematele, kes on lasknud oma lastele koroonavaktsiini teha.

“Ma tahan vaadata kõikidele laste vanematele, kes on oma last vaktsineerinud, silma ja öelda: “Te tegite õigesti ja tänan kuulamast”. Aga samas – ja see on enesekindluse säilitamiseks oluline – tunnistan ja ütlen, et oleme saanud targemaks ja täna me sama ei teeks. Ja me ei tee seda ka tulevikus,” ütles Brostrøm.

Kolmapäevasel pressikonverentsil selgus, et neljandat süsti ehk teist tõhustusdoosi kutsutakse tegema vaid üle 50-aastaseid ja riskirühma kuuluvaid taanlasi.

Allikas: Nyheder.tv2.dk, lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas