Süüria sõjapõgenikud satuvad Jordaaniasse jõudes vihma käest räästa alla. Jordaania on raskustes massiliselt üle piiri saabuvatele Süüria sõjapõgenikele elementaarsete elamistingimuste loomisega.

Põgenike arv Süüria naabermaades ulatub tõenäoliselt juba üle 700 000 – neist 221 000 on registreeritud Liibanonis, 156 000 Türgis, 76 000 Iraagis ning 300 000 Jordaanias. Jordaania ei ole kindel, kui palju nad veel vastu võtta suudavad. Paljud põgenikud on otsustanud pöörduda tagasi, sest eluga riskimine kodumaa kuulirahe all tundub inimlikum kui elamistingimused ülerahvastatud põgenikelaagris.

Ainuüksi eelmisel kuul saabus Jordaaniasse üle 50 000 inimese, et otsida varju sõja eest, mis laastab Süüriat. Aga pahatihti asendub lootus kohale jõudes meeleheitega. Liiga palju inimesi ja kaugeltki mitte piisavalt toitu, tekke, meditsiinilist abi ning muud vajalikku. Põgenikud kurdavad joogivee kvaliteedi, külma ja väljakäikude vähesuse üle. Pärast tundidepikkuses järjekorras seismist selgub sageli, et jagatav varustus on otsa saanud, mis põhjustab rüselusi ning põgenike pöördumist üksteise ja abitöötajate vastu. 70-aastane mees kirjeldab RT uudisklipis, et ta oleks eelistanud surma Süürias ebainimlikule elule laagris. Sõja eest põgenedes leitakse end silmitsi igapäevase lahinguga oma eksistentsi eest põgenikelaagris.

Hiljuti Kuveidis toimunud konverentsil sai ÜRO üle 1,5 miljardi dollari ulatuses lubadusi aidata konfliktis kannatada saanud süürlasi. Aga nad kardavad, et see ei pruugi olla piisav, sest keegi ei oska ennustada, kui palju põgenikke veel lisandub.

Paljud põgenikud liiguvad laagritest edasi linnadesse, mis on viinud üürihinnad väga kõrgeks ja odava tööjõu hinna alla. Linnade sotsiaalsüsteem, koolid ja jäätmekäitlus kannatab tugevalt inimeste suurenenud hulga tõttu.

Allikad: Russia Today, CNN, New York Times

Toimetas Katrin Suik