Foto: WikiImages /pixabay.com

“Rootsis päästis seagripivaktsiin kuus inimelu ja seda vaatamata tõsiasjale, et aastal 2009 vaktsineeriti 60 protsenti elanikkonnast ehk tehti 5,4 miljonit kaitsesüsti,” kirjutas Postimees aastal 2012 Rootsis tehtud raporti kohta. 

PM artiklis seisab:

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel oli Rootsis pärast pandeemia lõppemist 0,31 surmajuhtumit 100 000 elaniku kohta, vahendas The Local. Saksamaal, kus vaktsineeriti seagripi vastu vaid 8 protsenti elanikest, oli sama palju surmajuhtumeid.

Poolas, kus elanikke massiliselt ei vaktsineeritud, oli 0,47 surmajuhtumit iga 100 000 inimese kohta, vahendab Svenska Dagbladet. “Me jõudsime järelduseni, et massilise vaktsineerimise programmiga me hoidsime ära kuus surmajuhtumit,” ütles Lisa Brouwers Rootsi nakkushaiguste kontrolli instituudist.

Rootsis on registreeritud 168 juhtumit, kus vaktsiiniga on seotud kõrvalmõjusid. Saksamaal oli selliseid juhtumeid vaid 29.

“Ma tunnen end lollina. Eriti valmistab pettumist see, et väga tähtis oli asjaolu, et kõik inimesed Rootsis ennast vaktsineeriks. Probleem on aga selles, et pärast ei saa sa mingit abi,” rääkis 27-aastane Ida Andersson Aftonbladetile.

Anderssoni kopsudes on sarkoidoos, näos on põletik ja ta on ebatavaliselt uimane, mis kõik on seotud seagripivaktsiiniga. “Ma ei tea, kas ma olengi ülejäänud elupäevad haige või hakkab mul millalgi parem,” ütles ta.

Selgitusi vaktsineerimisprogrammi tulemuste kohta erinevate riikides pole praegu olemas. Rootsi professor Johan Giesecke sõnul ECDC alles uurib asja ega pole midagi teatanud.

***

Rootsis on seoses 2009. aasta seagripi vaktsineerimiskahjustustega makstud kompensatsiooni 440 narkolepsia juhtumi puhul (nõudeid oli kokku 702), mille eest on ravimikahjustuste kindlustus välja käinud 9,8 miljonit eurot.

Ka praegu on osa rootslasi koroonavaktsiinide osas kahtleval seisukohal just kümne aasta taguse vaktsineerimisfiasko tõttu.

Allikad: Postimees (2012), Medical Xpress (2020)

Toimetas Mariann Joonas