Marine Le Pen on Prantsuse parempoolsete vaadetega poliitik ja suuruselt kolmanda erakonna Front National president. Hiljuti andis ta intervjuu uudistekanalile Russia Today, milles põhjendas oma euroskeptilisi vaateid.

Euroopas on tõusuteel rahvuslikud liikumised, milles pannakse rõhku oma riigi sõltumatuse ja iseseisvuse säilitamisele ning paljud analüütikud on väljendanud seisukohta, et tegemist on ajutise reaktsiooniga praegu võimul olevate erakondade ja halva majandusolukorra suhtes.

Marine Le Pen kommenteerib intervjuus, et tema arvates keeldutakse eelkõige EL-ist ja selle poliitikast. Euroopa elanikud mõistavad, et EL on impeerium, uus Nõukogude Liit, mis võtab neilt vabaduse ning ei kaitse neid majanduslike, sotsiaalsete ega migratsiooniprobleemide eest.

Brüsseli müüri lagunemine

Le Pen nimetab seda Brüsseli müüri lagunemiseks, tuues näiteks olukorra Bulgaarias, kus toimus revolutsioon ning valitsus ja parlament langesid võimult kümne päevaga. Samuti on Itaalias viimase kahe aasta jooksul euroskepsis saanud enamuse seisukohaks. Euroopa poliitika taga on ideoloogia – vabakaubandus, immigratsioon ja globaliseerumine, mis sunnib meid avama uksi ja aknaid kõigile maailma kaupadele, sotsiaalsele dumping’ule ja anarhistlikule immigratsioonile.

Samuti on Le Pen väga kriitiline EL-i demokraatlikkuse osas. Jose Manuel Barroso järglase valimine hääletuse teel on suitsukate, mis peaks veenma inimesi, et demokraatia suureneb. Kuid tegelikult ei esinda Euroopa parlamendis toimuv töö üldse Euroopa inimeste huve. Sotsialistlik erakond ja Euroopa paremerakond käivad käsikäes ja kiidavad hääletustel heaks 97% EL-i direktiividest.

Venezuela president kasutas riigi ressursse oma rahva heaks

Intervjuus arutatakse hiljuti lahkunud Venezuela presidendi Hugo Chavezi paradoksi: ta oli neoliberalismi vastane ja rahvuslane ning soovis rohkem iseseisvust oma riigile, kuid samas oli ta vasakpoolne sotsialist. Le Pen leiab, et Chavez oli patriootlik kommunist. Paljusid tema poliitilisi otsuseid saab kritiseerida, kuid samas jagas ta riigi ressursse oma rahvaga, mis on haruldane.

Aafrikas on palju selliseid riike, mille ressurssidest rahvas osa ei saa. Chavez püüdis riiklike ressursside abil vähendada vaesust, ta riigistas paljud suured firmad, et need ei langeks rahvusvaheliste suurfirmade kätte. Ta seisis vastu USA-le, säilitades Venezuela autonoomsuse ja vabaduse.

Prantsusmaa peaks lahkuma Euroopa Liidust

Le Pen avaldab arvamust aasta tagasi võimule saanud president François Hollande’i kohta, leides, et president ei valitse maad ega võta otsuseid vastu, vaid järgib lihtsalt EL-i juhiseid. Ta rakendab säästumeetmeid, mis hävitavad majandust ja suurendavad töötust. President teenib vaid globaliseerumist ja rakendab Brüsselis vastu võetud otsuseid.

Le Pen on veendunud, et Prantsusmaa peaks lahkuma EL-ist, Euroopa ühisraha tsoonist ja Schengeni leppe tsoonist. Ta edastas isegi presidendile palve korraldada selles küsimuses 2014. aastal riiklik referendum. Peamiste probleemidena näeb ta seda, et kui Bulgaaria ja Rumeenia liituvad Schengeni tsooniga, siis voolab Prantsusmaale miljoneid romasid, keda meelitab Prantsuse kasumlik sotsiaalsüsteem.

Praegu arutlusel olev EL-i ja USA vaheline vabakaubanduslepe hävitaks Prantsuse põllumajanduse ning samuti ei pea Le Pen normaalseks olukorda, kus EL-i seadustel on rohkem kaalu kui riiklikel seadustel.

Arutades immigratsiooniprobleemi, leiab Le Pen, et tööjõuturg on nagu iga teine turg, kus toimib nõudlus ja pakkumine. Suur immigratsioon langetab palkasid ja on viinud sotsiaalsüsteemi piirvõimekuseni. Prantsusmaa ei saa kõigi immigrantide eest hoolitseda, nende lapsi tasuta harida, tasuta tervishoidu ja elamispinda pakkuda.

Samuti on immigratsioon rahvusliku ühtsuse probleem. Prantsuse inimesed peavad oma elustiili ja kombeid kohandama, et sobida kultuuriga, mis on nende omast erinev. Näiteks ei ole viimastel aastatel lennuliinide toitlustuses, koolisööklates ning toiduabis enam sealiha, et olla meele järele moslemi ekstremistidele.

Prantsuse sõjaline sekkumine õigustatud Malis, kuid mitte Liibüas ja Süürias

Intervjuus uuritakse ka Le Peni seisukohta Prantsusmaa sõjaliste sekkumiste kohta USA liitlasena Liibüas, Süürias ja Malis. Tema arvates on olukord väga segane, kuna Prantsusmaa võitleb samade terroristidega ühel poolel Liibüas ja Süürias ning nende vastu Malis – see ei ole õige.

Prantsusmaa ei oleks pidanud andma toetust ja relvi džihaadi võitlejatele Liibüas, kes kehtestasid võimule tulles šariaadi seaduse. Le Pen leiab, et Prantsusmaa peaks peatama partnerluse Katariga, kes rahastab terroriste ja fundamentaliste üle terve maailma, kuid samas Prantsuse väed võitlevad nende terroristide vastu Malis.

Toimetas Katrin Suik