Maikuus võttis Prantsusmaa parlament vastu uue nuhkimisseaduse, mis annab luureorganisatsioonidele ennenägematu võimu nuhkimiseks ka tavainimeste järel. Näiteks võidakse ilma kohtuniku loata pealt kuulata telefonikõnesid, lugeda e-kirju, paigutada kodudesse heli- ja videosalvestajaid ning häkkida arvuteid. Inimõiguste grupid on mõistnud seaduse üheselt hukka ja Prantsusmaa president François Hollande saatis seaduse edasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtusse, mis otsustas reedel seaduse siiski heaks kiita.

Kõnealune nuhkimisseadus jõudis esimesele lugemisele märtsis, pärast Pariisis toimunud Charlie Hebdo tulistamist. Juba mais kiitis Prantsusmaa parlament seaduse heaks hääletustulemusega 438 : 86. Seadust hakati kutsuma Suure Venna seaduseks, sest selle invasiivse ning privaatsust rikkuva olemusega hakkavat Prantsusmaa meenutama pigem Orwelli teoses “1984“ kirjeldatud düstoopiat kui inimõigustest lugupidavat riiki. Viimase õlekõrrena suunati seadus edasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtusse, kust loodeti seaduses sätestatud luuretegevusele vähemalt kindlamat sõnastust ning järelevalvet. 24. juulil otsustas kohus seaduse siiski heaks kiita, tegemata sellesse olulisi muudatusi.

Nuhitakse ka tavainimeste järel

Uue nuhkimisseadusega võivad luureorganisatsioonid ilma kohtuniku loata jälgida (ka süütute) inimeste kommunikatsiooni (nt telefonikõned, internetiliiklus, e-kirjad, sõnumid) ja sundida internetiteenuse pakkujaid ja telefonifirmasid andma üle nende klientide infot. Samuti võivad luureagentuurid paigutada kodudesse kaameraid ning pealtkuulamisseadmeid ja paigaldada arvutitesse klahvinuhke. Võimud saavad salvestisi hoiustada kuni kuu ning metainfot kuni viis aastat.

Suure Venna seadus lubab võimudel koguda rohkelt metainfot, mida analüüsitakse, tabamaks “kahtlast“ käitumist. Näiteks võidakse kasutada IMSI-püüdjat, mis kogub ja salvestab kõiki sõnumeid, telefonikõnesid ning internetiliiklust kindlal alal, ka neilt inimestelt, keda ei kahtlustata üheski kuriteos. Sarnasel eesmärgil sunnitakse internetiteenuse pakkujaid paigaldama nn musti kaste (ehk keerulisi algoritme), mis teatavad võimudele, kui internetis tuvastatakse “kahtlasi käitumismustreid“, näiteks kindlaid otsingusõnu, veebilehtede külastamisi ja uusi kontakte.

Kõigi uute nuhkimismeetmete rakendamiseks tuleb luurevõimudel konsulteerida kohtuniku asemel erilise nõunike grupi ehk luuretehnikate kontrollimise riikliku komisjoniga, mis koosneb valitsusametnikest, parlamendiliikmetest ja parlamendi ülemkoja senaatoritest. Algselt oli seaduses artikkel, mis oleks lubanud võimudel jätta hädaolukordades nõukoguga konsulteerimata, kuid põhiseaduslikkuse järelevalve kohus oli selle vastu. Kohus lükkas tagasi ka rahvusvahelise luureplaani ülesseadmist planeeriva artikli, sest selle kasutamise tingimused polnud piisavalt hästi kirjeldatud. Kolmas tagasilükatud artikkel tegeles nõunikegrupi rahastamise küsimusega.

Privacy International: Selle seadusega legaliseeritakse häkkimine

Nuhkimisseadust on rõõmuga tervitanud enamik poliitikuid, sellele vastu on seisnud vaid rohelised ja vasakpoolsed. Prantsusmaa peaminister Manuel Valls tervitas seadust väitega, et nüüdsest on Prantsusmaal terrorismi vastu turvaraamistik, mis austab vabadusi. Sellise seisukoha vastu on aga erinevad inimõiguste grupid, ÜRO ja 100 000 seaduse vastasele petitsioonile allkirja andnut. ÜRO inimõiguste komisjon on hoiatanud, et Prantsuse luureagentuuridele antud võim on “ülemääraselt laialdane“ ning annab liiga suured volitused väga pealetükkivaks luuretegevuseks halvasti määratletud eesmärkidel ilma kohtuniku eelneva volituseta ning adekvaatse kontrollita.

Privacy International on öelnud, et seadusega legaliseeritakse häkkimine, mis on äärmiselt pealetükkiv luuretegevuse vorm ning selle kasutamine mis tahes riikliku võimu ja eriti luureametite poolt peaks olema kindlakäeliselt reguleeritud, et kaitsta inimesi. Paraku ei ole seaduses mingeid klausleid kohtuliku volituse või häkkimise järelevalve kohta.

Erinevad inimõiguste grupid Prantsusmaal leiavad, et seadus õõnestab inimeste põhiõigusi ja tavapärase kohtuliku järelevalve puudumine võimaldab riigil võimu kuritarvitada. Muu hulgas õõnestatakse nii ajakirjanike kui ka inimõiguste eest võitlevate gruppide allikate konfidentsiaalsust. Digitaalõigusi ja kodanikuvabadusi propageeriv huvirühm La Quadrature du Net on väljendanud valmisolekut astuda üles nuhkimisseaduse vastu Strasbourgi Euroopa inimõiguste kohtus. Grupi kaasasutaja Jeremie Zimmermanni sõnul on massijälgimine osa vabadusi piiravast masinavärgist, mis viib totalitaristliku ühiskonna sünnini.

Allikad: The Guardian 1, 2, EuObserver

Foto: le-vpn.cpm

Toimetas Allar Pajuste

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.