Prantsusmaal kehtestati pärast 13. novembri terrorirünnakuid üleriigiline häireolukord, mille kestvus pikendati koos uue julgeolekuseaduse vastuvõtmisega kolme kuuni. Nüüd aga soovitakse võimudele enneolematuid õiguseid andnud eriolukorda pikendada määramatu ajani, kutsudes esile nii inimõiguste eest võitlejate, aktivistide kui ajakirjanike pahameelt. Näiteks leiab New York Times, et pikendatud häireolukord kahjustab just neid vabadusi, mida ka terroristid püüavad hävitada.

Pariisi terrorirünnakute järel kehtestati olukorra kontrolli alla saamiseks ning edasiste rünnakute ennetamiseks üleriiklik häireolukord. Paar päeva hiljem palus president Hollande parlamendil kiita heaks häireolukorra pikendamine kolmeks kuuks ning vastu võtta uus julgeolekuseadus. Emotsioonide ajel ülekaalukalt vastu võetud seadusega võivad Prantsuse võimud nüüd läbi viia orderiteta läbiotsimisi ja haaranguid, panna inimesi kohtuistungita koduaresti või sundida neid kandma elektroonilisi jälgimisseadmeid, konfiskeerida arvuteid, kehtestada liikumiskeelde ning keelata avalikke kogunemisi. Eelmisel septembril anti terrorismivastase seadusega valitsusele võim kehtestada reisimiskeelde, paigutada eraisikute kodudesse pealtkuulamise seadmeid, kuulata pealt nende kõnesid, sulgeda veebilehti ning jälgida eraarvutite klahvivajutusi kohtuliku järelvalveta. Häireolukorra pikendamist praegusest maksimumist (kolm kuud) kaugemale taotlev seadus läheb ministritele arutlemiseks 23. detsembril.

Terrorirünnakute toimumispäevast kuni detsembri alguseni oli Prantsuse politsei viinud läbi üle 2000 haarangu, viinud üle 260 inimese küsitlemisele (neist peaaegu kõik võeti vahi alla) ning pannud üle 300 inimese koduaresti. Juriidilise järelvalveta pole võimalik välja selgitada, millised nendest tegudest on õigustatud ja millised teenivad erinevate võimude isiklikke eesmärke. Aktivistid ning inimõiguste eest võitlejad on heitnud Prantsusmaa valitsusele ette häireolukorraga kehtestatud võimu kuritarvitamist – näiteks paigutati vähemalt 24 keskkonnaaktivisti enne Pariisi kliimakonverentsi ennetuslikult koduaresti. Pärast esimese keskkonnaaktivisti vahistamist kutsus Inimõiguste Liiga (Human Rights League) Prantsuse valitsust üles hindama oma lähenemist ümber, kirjutades, et aktivistide vahistamine kinnitas, et häireolukord ohustab inimeste vabadusi ning et võitlus terrorismi vastu on vaid ettekääne kõigi vastuhakkajate häälte vaigistamiseks. Lisaks aktivistide tagakiusamisele ajas politsei novembri lõpus demonstratsioonide keelamise vastu meelt avaldanud inimesed laiali pisargaasi abil ning vahistas neist 200 osalenut.

Eelmise nädala lõpus paljastas Prantsuse ajaleht Le Monde, et Siseministeeriumi majasisese dokumendi kohaselt soovitakse riigis turvalisuse ettekäändel keelustada ja blokeerida ka internetis anonüümsust tagav Tor ning avalikud ja jagatud Wi-Fi võrgustikud. Viimast põhjendatakse politsei arvamusega, et avalikke Wi-Fi võrgustikke kasutavaid isikuid on keeruline jälgida. Ajakirjanike, vilepuhujate ning privaatsust hindavate inimeste poolt kasutatava Tori keelustamist õigustatakse väitega, et ka terroristid võivad anonüümset suhtlust kasutada ära uute rünnakute planeerimiseks. Ajalehe Le Monde’i poolt nähtud dokumendi kohaselt soovib Prantsusmaa valitsus võtta Tori vastu kasutusele nii seadusandlikke kui tehnoloogilisi meetmeid. Iroonilisel kombel paneks selline samm Prantsusmaa ühte gruppi Hiina ja Iraaniga, mis on ainukesed riigid, mis on püüdnud oma territooriumil Tori blokeerida ning on sellega endale teeninud demokraatia-, interneti- ja sõnavabaduse vaenuliku kuvandi.

Allikad: The Independent, International Business Times, The New York Times, Motherboard, The Local

Foto: hereandnow.wbur.org

Toimetas Annika Urvela

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.