Foto: Der Mitteldeutsche Rundfunk, ekraanikuva

Raudteeliinist, mis sulgeks lõpuks sõltuvuse Moskvast ja ühendaks Baltimaad ülejäänud EL-iga, on kolm Balti riiki juba ammu unistanud, kirjutab Saksa väljaanne Der Mitteldeutsche Rundfunk. Rail Baltica projekt sai alguse 2010. aastal suurte ambitsioonidega, kuid tänaseks on see vaid üks suur pettumus. Kulud kasvavad plahvatuslikult ja ehituse edenemine jätab soovida. Tsiviilinfrastruktuuri projektist on ammu saanud sõjaline objekt möönab MDR. Alljärgnev on artikli tõlge. 

“Poisid, te ei tohiks seda filmida. (…) See on meie kurikuulus kümne tuhande lehekülje pikkune leping,” ütleb Einars Jaunzems, kerides mõnevõrra piinlikkust tundes oma märkmikus olevat dokumenti. “Aga me tahaksime seda filmida,” vastab filmitegija Karlis Lesińš, “sest see näitab projekti keerukust.”

Jaunzems on Balti riikide ajaloo suurima raudteeprojekti Rail Baltic Läti koordinaator. Rahvusvaheline miljardi dollari  projekt, millest Baltimaad on unistanud oma iseseisvumisest saadik, on sümboolse tähendusega projekt. Pärast Eesti, Läti ja Leedu liitumist EL-i ja NATO-ga 2004. aastal võimaldas Rail Baltic lõpuks Moskvast lahtimurdmist rööbastel.

Võimalikud kiired rongid Berliinist Helsingisse

Kiirliini on kavandatud alates 2010. aastast ning see on ette nähtud kaherajaliseks ja täielikult elektrifitseerituks 870-kilomeetrisel marsruudil Tallinnast Eestist läbi Riia Lätis ja Vilniuse Leedus Varssavisse. See lühendaks oluliselt reisiaegu Baltikumi pealinnade vahel: Tallinna ja Vilniuse vahelise ligikaudu 600 kilomeetrise vahemaa saaks läbida veidi alla kolme tunni ja 40 minutiga. Tänapäeval kulub autoga sõitmiseks ligi kaheksa tundi ja otserongi pole.