Foto: Andrea Piacquadio/ pexels.com

USA terrorismivastase võitluse praktikas, mida tuntakse erakorralise üleviimisena, kus kahtlusaluseid viidi vaikselt üle teise riiki asuvasse salalaagrisse ja neid tihti seal ka piinati, osales uue Open Society Foundationi (Avatud Ühiskonna Fondi) raporti kohaselt üle 50 riigi.

OFS-i 213-leheküljeline raport paljastab, et riike, kes selliseid USA Luure Keskagentuuri (CIA) laagreid pidasid või niisama USA saadetud vange vastu võtsid ja neid piinasid, oli kokku 54. Raportis on välja toodud ka 136 vangi nimed.

Mõned nendest riikidest, mille territooriumil sellised vanglad asusid, olid dokumentide kohaselt näiteks Poola, Leedu ja Rumeenia.

Raportist selgub, et George W. Bushi administratsioon laiendas seda programmi oluliselt pärast 2001. aasta 11. septembri sündmusi USA-s. Detsembris ütles senaator Dianne Feinstein, et CIA kinnipidamised ja ülekuulamised on kohutavad vead.

Kuigi Bushi administratsiooni ametnikud on väitnud, et nad ei saatnud vange kunagi tahtlikult välismaale, et neid seal piinata, on mõned vanglate asukohariigid nagu Egiptus, Liibüa ja Süüria tuntud oma äärmuslike piinamistehnikate poolest, kirjutab Huffington Post.

Kui ametisse astus president Barack Obama, lubas ta selliste laagrite olemasolule lõpu teha, kuid seda ei ole täies ulatuses siiani juhtunud. Tema administratsioon on aga kinnitanud, et selliste vanglatega riigid on “lubanud” vange nende sealviibimise ajal rohkem mitte piinata.

Kuna OFS-il puudub ligipääs igas riigis asuvatesse valitsuse enda dokumentidesse, pöördus fondi juhtiv õigusanalüütik Amrit Singh inimõiguste organisatsioonide poole, et panna iga riik sealtkaudu ise enda kohta käivat infot uurima.

Singhi sõnul on näha, et 9/11 sündmustel oli vangilaagrite arvu kasvus otsustav roll. “Vastutus selle eest ei lasu aga ainuüksi Ameerika Ühendriikidel, vaid ka lugematul hulgal teistel valitsustel, ilma kelle osaluseta poleks saanud neid laagreid asutada ja piinamisi toime panna,” lisas ta.

Osalenud riikide nimekirja kuulub terve rida USA liitlasi, näiteks Kanada, Suurbritannia, Saksamaa ning partnerid Lähis-Idast nagu Jordaania, Jeemen ja Araabia Ühendemiraadid. Riikide osalus programmis erineb suuresti – alates Poolast, mille pinnal asus vangilaager, kuni Portugali ja Soomeni, kes lihtsalt lubasid vangide toimetamiseks ühest kohast teise kasutada oma õhuruumi ja lennujaamu.

Verkkomedia kirjutab, et Soome välisministeeriumi 2011. aastal väljastatud dokumendite kohaselt registreeriti Soome lennujaamades CIA lennukite teenindamist isegi 150 korral, kuid kõik neist, peale ühe, olid väidetavalt tsiviillennud.

Soome välisministeeriumi poliitiliste küsimuste asekantsler Markus Lyra olevat Helsingin Sanomate teatel öelnud, et Soome valitsus ei taha vangilendudest “suurt numbrit” teha, vahendavad ERR-i uudised.

Allikad: Huffington Post, The Guardian, Russia Today, Verkkomedia, ERR

Toimetas Mariann Joonas