Foto: Anton Uniqueton/ pexels.com

Rootsi on koroonakriisiga seoses vältinud rangeid sulgemisi, mis on lämmatanud suure osa maailmamajandusest, aga sellest hoolimata on seal ilmnenud alates 2020. aastast üldise suremuse väiksem tõus kui enamikus Euroopa riikides, näitas Reutersi tellitud ametlike andmeallikate analüüs. Reutersist tõlgitud artikkel näitab, et üha enam ilmub ka peavoolumeediasse koroonakajastusi, mis  seavad kahtluse alla maailma totaalse lukkupaneku ja karmide meetmete vajalikkuse. 

Nakkushaiguste eksperdid hoiatasid küll, et andmeanalüüsi tulemusi ei saa tõlgendada ühese tõendina, et sulgemised on ebavajalikud, kuid tunnistasid, et need võivad viidata sellele, et Rootsi üldised seisukohad pandeemia vastu võitlemisel on väärt uurimist.

Märtsis pikendasid Saksamaa ja Prantsusmaa piiranguid koroonaviiruse juhtumite tõusu ja kõrge surmajuhtumite arvu tõttu, mis majandusteadlaste sõnul lükkab majanduse taastumist veelgi edasi. Kui paljud eurooplased on pandeemia kontrolli alla saamiseks muude meetoditega viimase abinõuna aktsepteerinud ka sulgemisi, siis viimaste kuude otsused on põhjustanud tänavaproteste Londonis, Amsterdamis ja mujal.

Rootsi on enamasti tuginenud vabatahtlikele meetmetele, mis on suunatud sotsiaalsele distantseerumisele, heale hügieenile ja sihipärastele eeskirjadele, mis on hoidnud koolid, restoranid ja poed suures osas avatud – see lähenemine on rootslasi järsult polariseerinud, kuid säästnud majandust mujal Euroopas tabanud löökidest.

Milline on Rootsi peaepidemioloogi Anders Tegnelli tõehetk?

Reuters kogus kokku EL-i statistikaagentuuri Eurostat esialgsed andmed, mis näitasid, et Rootsis esines 2020. aastal 7,7% rohkem surmajuhtumeid kui viimase nelja aasta keskmine tase (Andmeanalüütik Tommy Lennhamni analüüsi kohaselt oli 2020 suremus võrdeline 2012. aasta omaga). Samas, riikides, kes valisid mitu ranget sulgemist, nagu näiteks Hispaania ja Belgia, oli ülemäärane suremus vastavalt 18,1% ja 16,2%.

Kättesaadava statistikaga 30 riigist oli kahekümne ühes suurem suremus kui Rootsil. Samas, Rootsil läks halvemini kui Põhjamaade naabritel: Taanis registreeriti vaid 1,5% ja Soomes 1,0% liigsuremust. Norras ei olnud 2020. aastal üldse liigset suremust.

Rootsi liigsuremus spektri madalaimal tasemel tuli välja ka eraldi Eurostati ja muude andmete põhjal, mille Ühendkuningriigi riiklik statistikaamet avaldas eelmisel nädalal. See kohandatud analüüs võttis arvesse ka erinevusi nii analüüsitud riikide vanuselises struktuuris kui ka hooajalises suremuses ning viis Rootsi suremuse „edetabelis“ 18. kohale – Poola, Hispaania ja Belgia olid liigsuremuse määra arvestuses tipus.

Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell oli enne pandeemiat suures osas avalikkusele tundmatu tegelane, rahvusvaheliselt tuntuks sai ta Rootsi koroonastrateegia juhina. Viimaseid suremuse analüüse kommenteerides ütles ta, et saadud andmed tekitavad kahtlusi sulgemiste kasutamise vajalikkuses.

“Ma arvan, et inimesed mõtlevad tõenäoliselt nende täielike sulgemiste suhtes väga sügavalt järele, kui vajalikud need tegelikult olid,” ütles ta. “Neil võis olla mõju lühiajalises perspektiivis, kuid kogu pandeemia aega vaadates tundub nende vajalikkus üha kahtlasem,” ütles Tegnell, kes on oma seisukohtade avaldamise eest saanud nii surmaähvardusi kui ka tänutäheks lilli.

Liigsuremuse näitajate tõlgendamisel tasub olla ettevaatlik

Teised tervishoiueksperdid hoiatavad, et liigsuremuse andmete tõlgendamist ohustab oluliste muutujate ignoreerimine.

“Kõik me peame olema Covid-19-ga seotud surmaandmete tõlgendamisel väga ettevaatlikud, olenemata selle allikast – ükski neist pole täiuslik,” ütles Suurbritannia Edinburghi ülikooli nakkushaiguste epidemioloogia professor Mark Woolhouse Reutersile.

“Nad tõstatavad küsimuse, kas tegelikult oli Rootsi strateegia suhteliselt edukas. Seda küsimust hakatakse kindlasti arutama,” ütles ta, kommenteerides andmeid, mis esmakordselt avaldati Rootsi meedias ja kontrolliti Rootsi statistikaameti poolt.

Nottinghami ülikooli nakkushaiguste professor Keith Neal soovitas samuti olla andmete analüüsimisel ettevaatlik. Ta tõi välja mitmed tegurid, nagu elanikkonna vanuse struktuur ja üldine tervislik seisund, leibkonna keskmine suurus ja see, kas riigis on megalinnale omaseid metrooühendusi.

Rootsi üle 80-aastaste osakaal oli 2019. aasta alguses 5,1%, mis on madalam kui EL-i keskmine 5,8%, kuid võrdne Ühendkuningriigi omaga ning suurem kui Norras ja Taanis. Rootsi elanikkond on ka üldiselt tervem kui EL-i keskmine, eeldatav eluiga on 2018. aastal 82,6 aastat, ELis aga keskmiselt 81,0 aastat.

Rootsi strateegiat on nii riigisiseselt kui ka välismaal tugevalt kritiseerinud, öeldes, et see on hoolimatu ega kaitsenud piisavalt haavatavamaid rühmi koroona eest. Värske uuringu kohaselt on aga 43% rootslastest pandeemiaga toimetulekule andnud kõrge või väga kõrge rahuloluhinnangu, 30% aga madala või väga madala hinnangu.

Rootsi valitsus ja tervishoiuamet on tunnistanud, et nad ei suutnud kaitsta Rootsi vanureid, kuid väitsid, et tegid haiguse pärssimiseks kõik, mis võimalik, võttes arvesse ka elanikkonna üldist tervist. Rootsi ametlik Covid-19 hukkunute arv on u 13 400, ehkki osa inimesi võivad olla surnud muudel põhjustel kui koroona.

Allikas: Reuters

Vaata ka: i24news

Foto: Wikimedia Commons

Toimetas Sander Soomaa