Tänavu oktoobris pidi Lõuna-Aafrikas toimuma Nobeli rahupreemia laureaatide tippkohtumine, millega sooviti mälestada laureaat Nelson Mandela mälestust. Nüüdseks on üritus ära jäetud, kuna mitmed osalejad otsustasid kohtumist boikoteerida, kuna Lõuna-Aafrika valitsus tegi Hiina survel otsuse 1989. aastal Nobeli rahupreemia võitnud Tiibeti usujuhile dalai-laamale viisat mitte väljastada. See vahejuhtum on aga kõigest järjekordne näide sellest, kuidas Hiina suudab edukalt sundida erinevaid riike katkestama sidemeid dalai-laamaga.

Jody Williams, kes asutas rahvusvahelise organisatsioonidevahelise koalitsiooni maamiinide keelustamiseks ning kes oli ka üks tippkohtumisel osalema pidanutest, väidab, et ükski laureaatidest pole rahul otsusega üritus ära jätta. Tema sõnul protestisid neliteist laureaati Lõuna-Aafrika otsuse vastu, survestades ja paludes president Zumat, et ta otsustaks siiski dalai-laamale viisa anda. President nende kirjale ei vastanud ning Hiinaga tugevaid kaubandussidemeid omava riigi juht jäi endale kindlaks, lükates usujuhi viisaavalduse tagasi samal ajal, kui Lõuna-Aafrika välisminister oli visiidil Pekingis.

Dalai-laama esindaja Lõuna-Aafrikas Nangsa Choedoni sõnul oli Pretoria andnud talle telefoni teel teada, et Tiibeti usujuhile ei ole võimalik anda viisat põhjusel, et see häiriks Hiina ja Lõuna-Aafrika vahelisi suhteid. Nimelt on Peking Lõuna-Aafrika suurim kaubanduspartner ning nende kahesuunaline kaubandusside oli 2012. aastal väärt lausa 21 miljardit dollarit. Mõlemad riigid teevad koostööd ka BRICS kaubandusliidus koos Brasiilia, Venemaa ja Indiaga.

Inimõiguste eest seisjad: Häbiväärne otsus

Paljud Lõuna-Aafrika avalikud tegelased leiavad, et riigi otsus oli häbiväärne ning see õõnestab riigi pühendumust inimõiguste kaitsmisele, mis sai alguse apartheidi lõpust 20 aastat tagasi. Nobeli rahupreemia laureaat Betty Williams on esitanud küsimuse, kuidas saab ükskõik milline Hiinaga kauplemisest tulenev rahasumma anda ametnikele õiguse unustada tuhandete inimeste töö apartheidiga võitlemisel, rahu toetamisel ning apartheidi kukutamisel. Tema sõnul peaks Lõuna-Aafrika tundma häbi dalai-laamale selja pööramise üle ning oma pöördumises teatas ta, et kui tema sõpra ei lubata riiki, ei soovi ka tema sinna reisida, liitudes tippkohtumise boikotiga. Teised tippkohtumisest loobunud laureaadid on öelnud, et nende mitteosalemine on sõnum Hiinale ja teistele valitsustele, kes nende sõnul on müünud enda hinge ja suveräänsuse Hiinale.

Hiina aga on igati tervitanud Lõuna-Aafrika otsust mitte väljastada dalai-laamale viisat, kiites riigi “õiget positsiooni”, mis toetab Hiina suveräänsust ning territoriaalset ühtsust. Hiina välisministeeriumi esindaja Qin Gang kommenteeris juhtumit, kinnitades, et Hiina usub, et Lõuna-Aafrika jätkab õigel teel astumist ning Hiina toetamist selles küsimuses. Qin on edastanud ka Pekingi nägemuse dalai-laamast, mille järgi on tegu poliitilise pagulasega, kes on pikaajaliselt osalenud tegevustes, mis saboteerivad Hiina suveräänsust ja terviklikkust religiooni maski alt. Kuigi Peking süüdistab pidevalt dalai-laamat katsetes Tiibetile iseseisvust leida on usujuht väitnud, et ta üritab kaubelda Tiibetile suuremat religioosset ning poliitilist autonoomiat, kuid mitte iseseisvust.

Ka Eesti taunib Tiibeti iseseisvust

Hiina on suutnud majanduslike ja poliitiliste võtetega survestada ka mitmeid teisi demokraatlikke riike dalai-laamaga sidemeid katkestama. Lõuna-Aafrika on keeldunud usujuhile viisat väljastamast juba kolmandat korda viie aasta jooksul, samuti on dalai-laamat eemale tõrjunud korduvalt ka Venemaa. Sellise poliitikaga on nüüdseks liitunud ka näiteks Suurbritannia. Kuigi peaminister David Cameron kohtus 2013. aastal dalai-laamaga, asuti kohe pärast kohtumist parandama suhteid Hiinaga. Lõpuks lubas briti valitsus, et nad ei toeta Tiibeti iseseisvust ning et Suurbritannia mõistab Tiibetiga seotud teemade tundlikkust, käsitledes neid teemasid, tuginedes Hiina seisukohtade austamisele.

Ka Eesti valitsus on andnud Hiinale selgelt mõista, et Eesti toetab jätkuvalt ühtse Hiina poliitikat, nähes Tiibetit Hiina osana. Eesti suursaadik lisas kohtumisel, et Eesti ei toeta mingit separatistlikku tegevust või jõudu, mis taotleb Tiibeti iseseisvust ja õõnestab Hiina territoriaalset terviklikkust.

Sarnane stsenaarium toimus 2010. aastal ka Taani ja Hiina vahel ning ka Norra on otsustanud järgida Hiina käske dalai-laama küsimuses. 2014. aasta maikuus külastas dalai-laama Norrat, aga kuigi ametnikud lubasid tal siseneda riiki, keelduti temaga kohtumast. Üheks selle põhjuseks olevat 2010. aasta Nobeli rahupreemia andmine vangistatud Hiina dissidendile Liu Xiaobole. Nimelt valib rahupreemia laureaadi komitee, mille paneb ametisse Norra parlament. Kuigi Nobeli preemiate jagamisel pole ametlikku seost Norra valitsusega, vastas Hiina dissidendile auhinna andmisega kaubanduspiirangutega Norra toodetele, piirates ka kultuurilist ja diplomaatilist koostööd. Norra valitsus leidis aga, et dalai-laamaga kohtumisest keeldumine oli “vajalik ohverdus”, et taastada Hiinaga normaalsed sidemed.

Allikad: The Wall Street Journal, Business Insider, Global Post, Times Live, South Asia Citizens Web, The Guardian, ERR

Foto: chinatourguide.com

Toimetas Marlen Laanep