Foto: ekraanikuva, Twitter

Uudse mRNA-vaktsiinitehnoloogiale üks alusepanijatest ja koroonameetmete kriitik, biokeemik Robert Malone külastas Belgiat ja Hollandit ning vestles inimestega Maailma Majandusfoorumi (WEF) Agenda 2030 olukorrast ja põllumeeste protestidest, mis on kõikjal riigis lahvatanud seoses põllumaade äravõtmise ja muude drakooniliste meetmetega. Avaldame Malone’i mõtlemapaneva artikli.

Nende seas, kellega ma rääkisin, valitses tugev konsensus, et

1) inimesed toetavad põllumehi;

2) Hollandis toimub konventsionaalse meedia tohutu teabeoperatsioon, et suruda maha teavet nende meetmete kohta ja proteste, et need ei jõuaks inimesteni;

3) info mahasurumise võidab Euroopa Liidu (EL) kaasamise tõttu valitsus.

Kuid mida mulle ei mainitud, olid kõik allpool olevas artiklis leiduvad üksikasjad. Põhimõtteliselt ei tohi Holland ehitada rohkem uusi kõrgtehnoloogilisi hooneid, välja arvatud juhul, kui mõned põllumehed vähendavad oma lämmastikukasutust. Nii lihtne see ongi.

Põhimõtteliselt peegeldab see üht peamist kaebust, mida Brexiti pooldajad on varem väljendanud: ELi bürokraatide meelevaldsed ja kapriissed tegevused kahjustavad töötavaid põllumehi. Nagu ma võin öelda, on ainus saadaolev abinõu, mille britid lõpuks kasutusele võtsid – lahkuda EL-ist.

Kuid kurat peitub detailides ja detaile on palju!

Spectator Australia 28. juuli artikkel “Holland: rahulolematuse suvi” selgitab seda kõige paremini:

Madalmaad on langenud ideoloogilisse sõjatsooni linnaga seotud bürokraatide vahel, kes üritavad lihvida oma kliimamuutusi maailma areenil, ja kohalike põllumeeste vahel, kes on sajandeid Euroopat toitnud.

Nagu üks talunik ütles: „See ei ole enam demokraatia: see on diktatuur.”

Põllumajandustootjad on rajanud maanteedele kümneid tõkkeid, visates suuri sõnnikuhunnikuid sõlmpunktidesse, et tekitada liikluses maksimaalne kaos. Teised on süütanud põlema need kuhjad ja jätnud hõõguma nagu kodaniku viha.

Protestiaktiivsus hakkas kasvama 27. juuli hommikul ja levis üle Hollandi idapiirkonna.

„Pole põllumehi – pole toitu,” ütleb traktori esiosa külge kinnitatud silt. Teine teatab: „Vabandage ebamugavuste pärast, Rutte IV ajab meid meeleheitele.”

Mark Rutte töötab veidra nimega Vabaduse ja Demokraatia Rahvavabaduspartei Hollandi peaministrina. Nagu Austraalia liberaalpartei puhul, on ka tema vaba turgu ja üksikisiku vabadusi deklareeriva manifesti järgimine pehmelt öeldes lõtv. Solvangus figureeriv „IV“ viitab sellele, et valitsuse neljas ametiaeg koalitsioonina meenutab dekreediga valitsemise režiimi nagu vanad Euroopa monarhiad. Nimelt on Rutte peaministri toolil trooninud juba aastast 2010.

See võib tunduda ebaproduktiivne, kui valitsus kehtestab poliitikat – näiteks lämmastikoksiidi ja ammoniaagi piiramine –, mille tulemuseks on põllumajandustoodangu oluline vähenemine, kuid kõik sõltub sellest, kas suurkorporatsioonid ootavad kunstliku turulünga täitmist või tõepoolest, kui kohal on poliitikuid, kes on piisavalt rumalad, et uskuda läikivaid brošüüre, mis lubavad Eedeni-laadset tulevikku Net Zero maailmas.

Põllumeeste kohtlemisel on veel üks väga vastik põhjus, mis on seotud 2019. aasta otsusega. 18 000 ehitusprojekti Hollandis, mille koguväärtus on 14 miljardit eurot, sattus mai alguses tehtud lämmastikuheitega seotud otsuse tõttu ohtu.

**

Reutersi andmetel:

Riigi kõrgeim kohus otsustas mais, et Hollandi hoonete ja põllumeeste lämmastikuheite käsitlemine rikub Euroopa seadusi. See on juba viimastel kuudel põhjustanud viivitusi uutel kiirteedel, elamurajoonides, lennujaamades, tuuleparkides ja paljudes muudes elutähtsates infrastruktuurides, samas kui paljud teised projektid on samuti ohus.

Peaminister Mark Rutte ütles: „See on suur probleem, millele pole lihtsat lahendust. Meil pole see veel kontrolli all. Kõik võimalused on laual, ilma tabudeta. Kuid me ei saa seda ühe suure žestiga lõpetada, vajame mitmeid meetmeid.

Põhimõtteliselt näeb otsus ette, et te ei saa ehitada uusi kiiskavaid kesklinna hooneid, kui te ei karista mõnda kohalikku talupidajat. 2019. aastal levisid ideed ummikseisust väljumiseks, näiteks kiiruspiirangute vähendamine või – vastuoluline – kariloomade väljapraakimine farmides. 2022. aastal on see väljendunud nõudega kariloomade arvu poole võrra vähendada.

Kliimaplaanide vormistamine vallandas rahulolematuse suve – kuigi selline olukord on kestnud juba aastaid. Nüüd püütakse tungivalt valitsuse ja põllumeeste vahel kokkuleppele jõuda, kuid põllumehed suhtuvad sellesse žesti õigustatult kahtlusega, kuna puuduvad viited sellele, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), Maailma Majandusfoorum või Hollandi valitsus kavatseks oma tegevusest kõrvale kalduda. Põllumajandust laastav ideoloogia vähendada 2030. aastaks lämmastikuheidet 50 protsenti, mis on keskendunud põllumeestele.

Reutersi artikkel lõpeb järgmiselt:

See probleem tekkis seetõttu, et Hollandist nagu ka Austraaliast on saanud kasvulava äärmuslike vasakäärmuslike roheliste rühmituste (mille liikmed elavad enamasti linnas) ja loomaõiguslaste parteidele, kes ratsutavad veganluse trendis.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Maailma Majandusfoorum (millele tuleks tõesti anda uus nimetus Suurettevõtete lobitööfoorum, mis käsitleb rahvusi hävitavaid pettusi (Big Business Lobbing Forum of Nation Ruining Scams), on peamised jõud, mille taga on viimase äripartnerid, kes ootavad pikisilmi, et põllumeeste väärtuslikud varad ära koristada.

**

2019. aastal hakkas ÜRO koos Euroopa lämmastikuhinnanguga propageerima teemat, miks lämmastiku juhtimine on kliimamuutuste leevendamisel võtmetähtsusega. Need aruanded moodustavad lämmastikupoliitika keskse raamistiku, mida kavatsetakse eksportida Ühendkuningriiki ja teistesse riikidesse, näiteks Austraaliasse.

*Peab ütlema, et kõik need Euroopa heitkoguste piiramise poliitikad põhinevad valedel eeldustel stabiilsest muutumatust maailmast. Mitte ühelgi tuhandetel lehekülgedel, mis on pühendatud “lämmastikuprobleemile”, ei käsitleta biosfääri arengut selle väärtusliku toitaine rohkuse absorbeerimiseks ja kasutamiseks. Puudub arusaam looduse ja inimkonna vahelisest arenevast suhetest, kus liigid inimkonnaga kooseksisteerimisel tõusevad ja langevad – eriti põllumajanduslikes olukordades.

Mõte, et Maa on fikseeritud süsteem, mida tuleb säilitada täpselt sellisena, nagu see suvalisel ajaloohetkel oli, on nii absurdne kui ka ilmvõimatu, eelkõige seetõttu, et planeedi geoloogilised jõud välistavad fantaasia. /…/

Kui rääkida planeedist, siis parim, mida inimesed teha saavad, on oma prügi kokku korjata. Kahjuks on kinnisidee kliima arengute üle viinud vanadest jäätmekäitlustavadest loobumiseni. Varsti saame lisada nälgimise ja vaesuse meie enda loodud poliitilisele katastroofile.

Seega soovitan teil endalt küsida: kuidas me siia sattusime? Ja mis on sellel minuga pistmist?

/…/

Saage aru, see ei ole mingi teoreetiline kampaaniakõne, mis jääbki vaid paberile, millele see oli kirjutatud.

[Vaata ka Why are farmers in the Netherlands angry? | Inside Story – Bing video]

Allikas: rwmalonemd.substack.com

Tõlkis Hando Tõnumaa