Foto: Wikimedia Commons / Reinhold Möller, CC BY-SA 4.0 / Fotol tuulegeneraatorid Saksamaal Lisberg Castle juures

Euroopa Parlament kinnitas täna Strasbourgis peetud istungil kolm kliimamuutuste vastu suunatud algatust: 1) kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide karmistamise liikmesriikidele, 2) maakasutus- ja metsandussektorile (LULUCF) seatud CO2 sidumise eesmärki ning 3) määras parameetrid, kui kiiresti ja mis tasemeni tuleks hooneid soojustada.

15. detsembril 2021 võttis Euroopa Komisjon paketi “Eesmärk 55” osana vastu seadusandliku ettepaneku hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamiseks. Uus siduv Euroopa kliimamäärus, mis võeti vastu juulis 2021, paneb paika nii 2030. kui ka 2050. aasta eesmärgid.

Kasvuhoonegaaside vähendamine

Parlament kiitis täna heaks jõupingutuste jagamise määruse muutmise, mis kohustab liikmesriike vähendama 2030. aastaks transpordist, hoonetest ja põllumajandusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Muudetud õigusakt suurendab EL-i 2030. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki 2005. aasta tasemega võrreldes 30 protsendilt 40 protsendile.

Kõik liikmesriigid peavad heidet 10–50 protsendi võrra vähendama, lähtudes sisemajanduse koguproduktist (SKP) elaniku kohta ja kulutõhususest. Samuti peavad liikmesriigid pidama kinni neile aastaks eraldatud heitekvootide mahust.

Määrusega kehtestatakse kõigile liikmesriikidele siduv kasvuhoonegaaside vähendamise aastaeesmärk maanteetranspordi, hoonete kütmise, põllumajanduse, väikeste tööstusrajatiste ja jäätmekäitluse valdkonnas.

Määrusega karmistatakse ka heitkoguste ja sidumise järelevalvet, aruandlust ning kontrolli: et liikmesriikide tegevust täpsemalt jälgida, kasutatakse rohkem geograafilisi andmeid ja kaugseiret.

Kui eesmärkide täitmine piisavalt ei edene, peavad liikmesriigid võtma parandusmeetmeid ning nõuete täitmata jätmise eest on ette nähtud ka karistused.

Muudatused maakasutuses ja metsanduses ning energiatõhususe direktiiv

Teiseks võttis Euroopa Parlament vastu maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse muudatused, millega suurendatakse 2030. aastaks seatud CO2 sidumise eesmärki 15 protsendi võrra.

Energiatõhususe direktiiv toob Euroopa elanikele sundrenoveerimise kohustuse. Direktiiv näeb ette, et 2028. aastaks peavad kõik uued hooned olema nullenergiamajad, sealjuures avalike asutuste hooned peavad selle eesmärgini jõudma 2026. aastaks. Jätkub direktiivi arutelu Euroopa tasandil läbirääkimistel parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel. Siis toimuvad arutelud riiklikul tasandil.

Hoonete sektorile pannakse energiatõhususe eesmärgid: elumajad peavad 2030. aastaks saama vähemalt E-energiaklassi. 2033. aastaks tõstetakse nõue D-energiaklassi peale. Sealjuures ulatub energiaklasside skaala A-st G-ni ning G-energiaklassi hooneid saab riigis olla 15 protsenti.

Direktiivi läbivaatamise eesmärk on vähendada 2030. aastaks oluliselt EL-i ehitussektori kasvuhoonegaaside heidet ja energiatarbimist ning muuta see 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Samuti püütakse ergutada hoonete renoveerimist ja parandada energiatõhusust käsitleva teabe jagamist.

Parlamendi hinnangul peaksid kõik uusehitised olema alates 2028. aastast heitevabad. Uute avaliku sektori hoonete puhul on tähtaeg juba 2026. aastal. Lisaks peavad kõigis uutes hoonetes olema 2028. aastaks kasutusel päikesepaneelid, kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult teostatav. Põhjalikult renoveeritavatel elamutel on selleks aega kuni 2032. aastani.

Hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) vastu võttis esmaspäeval teravalt sõna eurosaadik Riho Terras, kes leidis, et see õõnestab Euroopa põhiõiguste hartas sätestatud õigust omandile.

Allikad: Postimees, ERR

Toimetas Sander Soomaa