Foto: geralt

Rohepöörde pettuse ettekäändel peab iga kodanik hakkama oma süsinikdioksiidi heitkoguste eest maksma, et vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 55%. Parlamendiliikmed ja liikmesriikide valitsused leppisid 17. detsembril kokku heitkogustega kauplemise süsteemi reformimises, et veelgi vähendada tööstusheidet ja investeerida rohkem kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse, seisab Euroopa Parlamendi teadaandes.

Kes vajab mäluvärskendust, siis kliimapettust on maailmavalitsejad rahvale pähe määrinud juba aastakümneid, 1970ndatel teadsid teadlased rääkida, et kohe, kohe tuleb uus jääaeg; 1980ndatel ähvardati happevihmadega ning 1990ndatel teadsid teadlased, et maakera ümbritsevas osoonikihis on aina suurenev auk, mis viib kliimakatastroofini. Õnneks on see auk nüüd ilmselt kinni kasvanud, sest rohelised ja Greta sellele enam tähelepanu ei pööra. Sajandi esimesel kümnendil kuulutas Al Gore, et maailm sulab üles aastaks 2020.

Kõik Euroopas maksavad CO2 heitkoguste eest

Kuigi tuhanded sõltumatud (loe: äraostmatud) teadlased ja kliimaspetsialistid on teatanud, et kliima hädaolukorda ei ole, tuleb Euroopa Liidu elanikel maksta nende poolt õhku paisatavate väidetavate kasvuhoonegaaside eest. See tähendab, et iga kord tankides ja kütte sisselülitamisel tuleb maksta selle tagajärjel eralduvate (kahjulike) ainete eest. Inimesed, kes soojustavad oma maja “hästi”, ostavad soojuspumba või lähevad üle elektriautole, saavad toetust erifondist, mis sest, et elektriauto tootmine saastab loodust samamoodi (ja ähvardavate elektrikatkestuste korral jääd jalameheks).

CO2 heitkoguseid tuleb vähendada enam kui poole võrra

Uued kliimameetmed on osa rahvusvaheliste terrorivõrgustike kliimaseaduste paketist. Kuigi fotosüntees ei ole keeruline teadus ning süsinikdioksiid ehk CO2 on elu eliksiir, tuleb enne 2030. aastat CO2 heitkoguseid vähendada 55 protsenti. Euroopa tööstusel, kes seda juba osaliselt peab tegema, tuleb tegeleda suuremate heitmekuludega ning väljastpoolt Euroopat pärit ettevõtted maksavad oma heitmete eest piiril. Sellega kogutud raha saab kulutada kliimaplaanidele, mille hulka võib lugeda ka potentsiaalse kliima lockdown’i lähitulevikus.

Kodanikud ja ettevõtted peavad maksma heitgaasi ja oma korstna CO2 eest. See käib energiaettevõtete ja pumbajaamade kaudu. Nad peavad tasuma saastekvootide eest ja seejärel nõudma kulud kliendilt, kes tuleb gaasiküttekeha tankima või sisse lülitama.

Bürokraatlik kahepalgelisus – kui sul on plekki, siis võid saastada palju tahad

Euroopas on rasketööstuse ettevõtetel lubatud heitkoguseid paisata ainult selle kohta, mille kohta neil on CO2 sertifikaadid. Seda nimetatakse heitkogustega kauplemise süsteemiks ETS.

EL määrab igal aastal kindlaks, kui palju neid niinimetatud CO2 sertifikaate (süsiniku krediit) võib tööstuse vahel jagada. Jagatavate saastekvootide hulk väheneb igal aastal, nii et Euroopa heitkogused vähenevad.

Ettevõtetel on lubatud nende õigustega kaubelda, sellest ka nimi heitkogustega kauplemise süsteem. Kui ettevõte toodab säästlikult, siis saab see ettevõte müüa ülejäänud sertifikaadid saastavatele ettevõtetele, kes vajavad lisaõigusi. Ökonoomsemad ettevõtted on seega kasumlikumad ja tekib rahaline stiimul hakata jätkusuutlikult tootma.

See tähendab, et saastav firma, kes pole mingeid meetmeid vastu võtnud, võib osta väga paljudelt erinevatelt firmadelt sertifikaate, et jätkata vanaviisi tootmist. Kui sa hoiad oma kodus temperatuuri liiga kõrgel, võid saada karistada, kuid heitkogustega saab kaubelda.

Ja tarbijad saavad osta kehvemini toimetuleva inimese õigusi, et nad saaksid siiski lennukiga puhkusele minna.

Järgmine samm saab olema digitaalne ID ja Wallet (rahakott), et jälgida oma saadetisi ja kulutusi. Seda kõike kliima ja ohutuse nimel.

Kui pajusid üldse huvitab, kuidas kasseeritavat süsinikumaksu kasutatakse ja kuhu see raha läheb?

Allikad: europarl.europa.eu, euractiv.com, nos.nl, twitter.com, reuters.com

Toimetas Hando Tõnumaa