Rohkem kui 1000 avaliku elu tegelast ja juhtivpoliitikut nõuavad ÜRO Peaassamblee erakorralise istungjärgu UNGASSi eel katastroofilise uimastisõja lõpetamist. Keelustamispõhistele uimastikontrolli meetmetele kutsuvad teiste hulgas alternatiive leidma Mehhiko, Kolumbia, Brasiilia, Tšiili, Nigeeria, Roheneemesaarte, Šveitsi ja Poola endised presidendid ning Kreeka, Ungari ja Hollandi ekspeaministrid koos mitmete tunnustatud õpetlaste, õigusteadlaste, vaimulike, ärijuhtide, rahvaesindajate ja kuulsustega.
“Inimkond ei saa endale 21. sajandil lubada uimastipoliitikat, mis on sama ebatõhus ja kontraproduktiivne kui eelmise sajandi oma,“ sedastab ühispöördumine.
2016. aasta ÜRO peaassamblee erakorralise uimastiprobleemi-teemalise istungjärgu (UNGASS) eelõhtul on hulk juhtivpoliitikuid ja aktiviste allkirjastanud
ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile adresseeritud pöördumise, mis kutsub üles valmistama ette pinda globaalse uimastikontrolli-poliitika tegelikuks reformimiseks.
Allkirjastajate hulka kuuluvad mh Poola kolmas president Aleksander Kwaśniewski, Nobeli kirjanduspreemia laureaat Mario Vargas Llosa, USA senaatorid Elizabeth Warren, Cory Booker ja Bernie Sanders, ärimehed Warren Buffet, George Soros, Richard Branson ja Mo Ibrahim, näitlejad Michael Douglas ja Gael Garcia Bernal, lauljad Annie Lennox ja Sting, aktivistid Gloria Steinem ja Michelle Alexander ning hulgaliselt väärikaid seadusetegijaid, kabinetiministreid ja endiseid ÜRO ametnikke.
19.–21. aprillil toimuv ÜRO erakorraline istungjärk on esimene pärast 1998. aastal petliku, ehkki ametliku loosungi “Uimastitevaba maailm — me saame sellega hakkama!“ (ingl A drug-free world – we can do it!) all toimunud istungjärku. Ettepaneku tänavu UNGASS kokku kutsuda esitas 2012. aastal Mehhiko valitsus ja seda toetasid innukalt teiste Ladina-Ameerika riikide valitsused. Mullu esines ÜRO peasekretär Ban Ki-moon jõulise üleskutsega, milles kannustas riikide valitsusi viima uimastipoliitika ümberkujundamise teemadel läbi ulatuslikke ja avalikke mõttevahetusi, mille raames võetaks arvesse kõiki arvamusi. Osaliselt ongi tänase avaliku pöördumise põhjuseks just sellistele mõttevahetustele ÜRO süsteemis tehtavad takistused.
“Pöördumisele allkirja andnud juhtivate avaliku elu tegelaste mõjukus ja mitmekülgsus on enneolematud,“ rõhutas koostöös liitlasorganisatsioonide ja eraisikutega algatust koordineerinud rahvusvahelise uimastipoliitika reformimise ühenduse Drug Policy Alliance tegevdirektor Ethan Nadelmann. “Mitte kunagi varem pole nii paljude lugupeetud inimeste hääled ühiselt nõudnud uimastipoliitikate fundamentaalset ümberkorraldamist, eriti kriminaliseerimise ja kriminaalõiguslike meetmete rakendamise piiramist määrani, mida on vaja inimeste tervise ja turvalisuse tegelikuks kaitsmiseks.“
“Pöördumine koostati ja allkirjad sellele koguti kokku vaid paari viimatise nädala jooksul,“ märkis Nadelmann. „Allkirjastanud kujutavad endast aga vaid tillukest osa kõigist lugupeetud poliitikategelastest, sotsiaalpoliitika valdkonna juhtidest, akadeemikutest, seaduste loojatest ja jõustajatest, tervishoiuspetsialistidest, arstiteadlastest, kultuuri- ja meelelahutustöötajatest ning äri- ja usujuhtidest, kes antud pöördumises väljendatud mõtetega nõustuksid.“
“Pärast 1998. aastat oleme läbi käinud pika tee,“ ütles Nadelmann. “Kasvav hulk riike on hüljanud uimastisõja-retoorika ja -poliitika. Kuid senisaavutatud edu kahvatub nende reformide kõrval, mis ikka veel alles ootavad elluviimist.“ Ühispöörduminegi tõstab esile vajadust selliste uute globaalsete uimastipoliitiliste lahenduste järele, mis rajaneksid teadusel, kaastundel, tervishoiul ja inimõigustel.
Järgneb tõlge pöördumise tekstist.
Avalik kiri ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile
2016. aasta 14. aprillil
Hr Ban Ki-Moonile,
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile
Lugupeetud peasekretär,
Kuna New Yorgis algab varsti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee uimastiprobleemi-teemaline erakorraline istungjärk (UNGASS), pöördume Teie kui edumeelse juhtivametniku poole palvega esitada üleskutse globaalsete uimastikontrolli-poliitikate reformimiseks.
Möödunud sajandil kujunenud uimastikontrolli-režiim on osutunud globaalseks katastroofiks nii tervishoiu, julgeoleku kui ka inimõiguste vallas. Ülekaalukalt kriminaliseerimisele ja karistamisele rõhudes on see loonud määratu salakaubaturu, mis on saanud tuluallikaks kuritegelikele organisatsioonidele, korrumpeerinud valitsusi, toonud kaasa plahvatuslikku vägivalda, nurjanud turumajandust ja õõnestanud elementaarseid moraalseid väärtuseid.
Inimeste elu tegeliku parandamise arvelt eraldasid riikide valitsused ebaproportsionaalselt palju ressursse repressiivsete meetmete rakendamisele. Kümneid miljoneid peamiselt vaeseid, rassiliste ja etniliste vähemuste hulka kuuluvaid inimesi vangistati uimastiseaduste valdavalt tühiste ja mittevägivaldsete rikkumiste eest ilma, et sellest avalikule julgeolekule mingisugust kasu oleks tekkinud. Problemaatiline uimastipruukimine, nagu ka HIV/AIDS, hepatiit ja muud nakkushaigused levisid kiiresti, kuna keelustamismeelsed seadused, ametkonnad ja hoiakud pärssisid kahjude vähendamise võimalusi ja muid tõhusaid tervishoiupoliitilisi meetmeid.
Inimkond ei saa endale 21. sajandil lubada uimastipoliitikat, mis on sama ebatõhus ja kontraproduktiivne kui eelmise sajandi oma. Vaja on uusi globaalseid uimastipoliitilisi lahendusi, mis rajanevad teadusel, kaastundel, tervishoiul ja inimõigustel.
Kriminaliseerimist ja kriminaalõiguslikke meetmeid ei tohiks rakendada suuremas ulatuses, kui on vaja inimeste tervise ja turvalisuse tegelikuks kaitsmiseks. Probleemide lahendamist peaksid juhtima inimesed, kes mõistavad, et psühhoaktiivsete ainetega seonduv on ennekõike tervishoiuküsimus. Pingutused uimastiturgusid piirata ei tohiks kunagi teha rohkem halba kui head ega põhjustada rohkem kahjusid kui uimastite tarvitamine.
Meid julgustavad positiivsed arengud, mis maailmas pärast ÜRO peaassamblee viimatist erakorralist istungjärku 1998. aastal aset on leidnud. Ligi sajas riigis on käivitatud HIV-i/AIDS-i ja muude nakkushaiguste levikut piiravad kahjude vähendamise, sõltuvusravi ning uimastitega seonduva kuritegevuse vähendamise programmid.
Kasvav hulk linnade, osariikide ja riikide valitsusi ei pea uimastite tarvitamist ja valdamist enam kuritegudeks. Mõned on hakanud reguleerima kanepit meditsiiniliseks ja isegi mittemeditsiiniliseks otstarbeks. Palju enamad on mõistnud vajadust muuta kergesti kättesaadavaks hädavajalikud ravimid, eriti valuvaigistid ja sümptomeid leevendavad medikamendid madalama sissetulekuga riikides. Kuid palju rohkem oluliselt süsteemsemaid reforme alles ootab elluviimist.
Meid julgustas Teie mullune avaldus, hr peasekretär, milles Te kutsusite riikide valitsusi üles kasutama UNGASS-i kui võimalust viia läbi ulatuslikke ja avalikke mõttevahetusi, mille raames võetaks arvesse kõiki arvamusi. Seni pole seda tegelikult tehtud — vähemalt mitte Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni raamistikus. Selleks, et seni külvatud reformiseemned saaksid võrsuda, mitte lämbuda, ja et pind globaalse uimastikontrolli-poliitika tõeliseks reformimiseks saaks ette valmistatud, on nüüd vaja teie valgustatud juhtimist.
Tõlkis Mart Kalvet
Foto: nyngoc.org
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.