Foto: somov73 / pixabay.com

Kuude kaupa oli Rootsi ülemaailmse meedia ja poliitikute poksikott. New York Times nimetas Rootsit “hoiatavaks looks”. President Trump säutsus, et “Rootsi maksab liikumispiirangute mittekehtestamise eest kõrget hinda.” Rootsi immunoloog ütles märtsikuus ajalehele The Guardian, et “nad viivad meid katastroofini.” Kõik eksperdid näisid nõustuvat, välja arvatud mõned märkimisväärsed erandid, et ühiskonna sulgemine oli COVID-19 pandeemia ohjeldamiseks mõistlik lähenemisviis.

Viimasel ajal räägitakse Rootsist palju vähem. Põhjuseks tundub olevat see, et Rootsi strateegia on viiruse leviku kontrolli alla saanud. Kui riigid üle maailma kogevad COVID-19 puhangute tõusu, on Rootsi surmajuhtumite arv aeglustunud.

Seetõttu on paljud rahvused Rootsile järele jõudmas. Per capita suremuse poolest on Rootsist möödunud näiteks Itaalia, Tšiili, Brasiilia ja nüüdsest ka USA, kus on 578 COVID-19 surma miljoni elaniku kohta (Rootsis on 577). Ennustatakse, et nädalate ja kuude jooksul teevad seda ka paljud teised riigid.

Samal ajal edutas Maailma Terviseorganisatsioon meest, kes lõi Rootsi karjaimmuunsuse strateegia – Johan Giesecke´i, kes on ka riigi peaepidemioloogi Anders Tegnelli mentor.

#Sweden fell below Chile and Brazil in #Covid_19 deaths per capita this week. Today they pass the US.

With every passing week the Swedish strategy looks stronger.

The lockdowns failed. pic.twitter.com/iXz6LbAfPx

— Jon Miltimore (@miltimore79) September 4, 2020

Sulgemise õppetund

Ühiskonna sulgemisest tingitud tagajärgi peeti pikka aega vajalikuks ohvriks COVID-19 vastases sõjas. CNN teatas juunis, et “teadlaste sõnul on sulgemised hoidnud ära sadu miljoneid nakatumisi.” Professor Solomon Hsiang väitis, et ükski ettevõtmine inimajaloos pole päästnud rohkem elusid kui ühiskonna sulgemine. 

Hiljuti avaldatud uurimistöö näib seadvat selle teooria kahtluse alla.

Uues Wall Street Journali artiklis pealkirjaga “Ebaõnnestunud lukustamise katse“ ütleb Donald L. Luskin, konsultatsioonifirma TrendMacro investeerimisjuht, et uute andmete kohaselt korreleeruvad sulgemised viiruse suurema levikuga.

Mõõtes alates aasta algusest kuni iga USA osariigi maksimaalse lukustumispunktini (mis ulatub 5. aprillist kuni 18. aprillini), selgub, et lukustused korreleerusid viiruse suurema levikuga. Pikemate ja rangemate piirangutega riikidel olid ka suuremad Covidi puhangud. Viies kõige karmima lukustusega kohas – Columbia ringkond, New York, Michigan, New Jersey ja Massachusetts – oli kõige rohkem juhtumeid.

Võib olla, et ranged piirangud kehtestati vastuseks juba niigi tõsistele haiguspuhangutele. Aga üllatav negatiivne korrelatsioon püsib ka siis, kui välistada kõige raskemate juhtumitega riigid.

Teema üle, kas sulgemised on tõhusad või mitte, arutatakse tõenäoliselt mitmeid aastaid. Kuid selge on see, et COVID-19 ei ole nii surmav kui algselt arvati. Riigid ja osariigid, mis ühiskonda ei sulgenud, ei näinud surmade ja nakatumiste plahvatuslikku tõusu (kuid nende majanduslik kahju oli tunduvalt väiksem). 

Asjaolu, et Rootsis, kus lukustamist ei kehtestatud, on vähem surmajuhtumeid elanike kohta kui USA-s, ei tõesta, et sulgemised ei toimi. Nii nagu see, et Rootsis oli rohkem surmajuhtumeid kui Skandinaavia naabritel nagu Soome ja Norra, ei tõesta, et sulgemised päästsid inimelusid.

Leidub lihtsalt üha enam tõendeid selle kohta, et korrelatsioon sulgemiste ja COVID-19 surmajuhtumite vahel on äärmiselt nõrk. Ja kuivõrd korrelatsioon eksisteerib, on see hoopis negatiivne.

Aasta 2020 jääb ajalukku ajaloolise õnnetusena. Kuid mitte seetõttu, et meid tabas COVID-19 (surmavad hingamisteede viirused on eksisteerinud nii kaua kui inimesed), vaid sellepärast, et planeerijad arvasid ekslikult, et parim viis kaitsta inimkonda nähtamatu viiruse eest oli käskida tervetel inimestel jääda koju peaaegu igal tingimusel, ähvardades neid mõnikord ka trahvi või vangistusega.

Allikad: FEE , lingid artikli sees

Foto: Jonathan Nackstrand / Getty Images

Toimetas Madis Mark