Foto: Canva

Rootsi valitsus teatas teisipäeval, et tühistab 29. septembrist sisuliselt kõik koroonaviiruse piirangud, kuna haigus on kontroll all ja elanikud suures osas vaktsineeritud, vahendab ERR.

Avalikus ruumis soovitatakse viiruse tõrjumiseks siiski järgida hügieenireegleid ja suhtlusvahemaad, lisasid võimud. “Meie eesmärk on alati olnud piirangud võimalikult kiiresti tühistada,” ütles terviseminister Lena Hallengren.

Rootsi pälvis mullu tähelepanu, kui otsustas tõrjuda viiruse levikut võrdlemisi leebete meetmetega, mitte karmi lukustusega. Samuti ei olnud ranget maskikohustust, massilist asutuste sulgemist (ka põhikoolid jäid avatuks), ja muud säärast, mis nt Eestis kasutusele võeti.

Meetmeid hakati lõdvendama mais, vastavalt viieosalisele plaanile, mille neljas etapp jõuab kätte septembri lõpus. 14 päeva nakatumismäär 100 000 inimese kohta on Rootsis 140 juures.

Rootsi teadlased: koroonapiirangud on põhjustanud sama palju surmasid kui koroona ise

Karolinska Instituudis aasta algul läbiviidud uuring näitas, et globaalsetel piiravatel meetmetel on varjukülg – arvutuste põhjal on piirangud põhjustanud vähemalt sama palju surmajuhtumeid kui haigus ise.

Uuring tehti Rootsi avalik-õigusliku ringhäälingu SVT tellimusel. Teadlaste sõnul on piirangute mõju olnud ülitõsine, eriti vähem arenenud riikides: ravi kättesaadavus on 105 küsitletud madalama elatustasemega riigis vähenenud 50–70 protsenti, selgub uuringust.

Rootsis on aga meetmed olnud leebemad ning hoolimata asjaolust, et Rootsi on paratamatult mõjutatud teiste (suletud) riikide majandusest, on “Covid-19 mõju tema majandusele võrreldes teiste Euroopa riikidega üsna piiratud,” teatas konsultatsioonifirma Nordetrade.com.

Ka suremuse koha pealt ei ole Rootsis toimunud midagi katastroofilist. “Rootsi suremus on kindlasti suurem kui tema põhjanaabritel Norral, Taanil ja Soomel. Need on võrdlused, mida kuulete. Kuid see on tunduvalt väiksem suurema elanikkonnaga Euroopa riikide omast, sealhulgas Belgia, Itaalia, Ühendkuningriigid, Rumeenia, Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal, aga ka USA omast,” leiab USA jurist ja uuriv ajakirjanik Michael Fumento.

Rootsi andmeanalüütik Tommy Lennhamn leidis oma põhjalikus analüüsis koguni, et märgatavat liigsuremust Covidi tõttu Rootsis 2020. aastal polnudki: “Isegi kui Covid poleks 2020. aasta jooksul saabunud, oleks 2020. aasta hukkunute arv “Dry Tinder” efektide tõttu tavapärasest ootuspäraselt suurem. Sellele osutab ka Norra teadusuuring: “Kuigi Covid-19-ga seotud suremus oli epideemia ajal Rootsis peaaegu 15 korda kõrgem kui Norras, ei olnud kõiki surmapõhjuseid hõlmav suremus Rootsis suurem kui kolmel eelmisel aastal (neljast). Suremuse kasvu täheldati võrreldes ainult vahetult eelnenud perioodiga (2018/19), mil suremus oli madalam kui eelnevatel aastatel. Liigne suremus piirdus üle 70-aastaste isikutega.”” 

Allikad: ERR (AFB-BNS), lingid artikli sees

Foto: Canva

Toimetas Mariann Joonas