Infovoldik “Kui tuleb kriis või sõda”, mille on valitsuse ülesandel andnud välja tsiviilkaitseamet (MSB), sisaldab näiteks nõuandeid, kuidas hankida joogivett, toitu ja ravimeid; märgata vaenulikku propagandat või leida tee lähimasse pommivarjendisse.

Tegemist on esimese sellise infokampaaniaga Rootsis pärast Külma sõja lõppu ning viimati saadeti Rootsi majapidamistele sarnane infovoldik 1961. aastal. Hilisemad materjalid olid mõeldud juba ametkondlikuks kasutamiseks.

Rootsi riigikaitse arengukava koostav töörühm avaldas detsembris raporti, mille kohaselt ei saa enam välistada võimalust, et Rootsit tabab sõjaline agressioon.

Uus brošüür rõhutab, et kodanikel on kohustus tegutseda, kui kodumaad oht ähvardab. Brošüüris ei mainita otsesõnu, kust võimalik rünnak Rootsi riigi vastu peaks lähtuma. “Isegi kui Rootsi on turvalisem kui suurem osa riike, ohud eksisteerivad,” nentis ameti juht Dan Eliasson ajakirjanikele selgitusi jagades.

Rootsi ei ole olnud sõjas rohkem kui 200 aastat, viimati oldi sõjas Norraga aastal 1814 ning kahes maailmasõjas õnnestus Stockholmil jääda neutraalseks.

Huvitava seigana avaldati 2013. aastal meie põllumajandusministeeriumi (nüüdse maaeluministeeriumi – toim.) blogis artikkel selle kohta, mida hädaolukorraks toidukappi varuda. “Kriisi-, häda- või eriolukord tähendab sellist olukorda, kus muuhulgas on katkenud normaalne toiduga varustamise süsteem. Selle võib tekitada näiteks ulatuslik loodusõnnetus, pikaajaline elektrikatkestus, epideemia vm sündmus, mis on määratletud seaduses hädaolukorrana,” seisis postituses.