Foto: ekraanikuvad + Canva

Rootsist pärit videost on näha, kuidas inimestele vabatahtlikult paigaldatakse mikrokiip-implantaate koos COVID-vaktsiinipassidega, vahendab Vanglaplaneet.

Algselt olid kiibid pigem mugavusvidinad, sest implantaadiga inimesed saavad avada uksi ilma võtmeta, maksta ilma sularahata, kanda kaasas jõusaali liikmelisust ja isikutunnistusi ilma kaartide ja rahakottideta.

Ja miks mitte siis ka nende väärtuslikku COVID-vaktsineerimise staatust kiibile kanda, et nad saaksid ühiskonnaelus osaleda.

Üks Rootsi populaarsemaid päevalehti, Aftonbladet, teatab: “Saa oma Covid-sertifikaat kiibina käe sisse või mujale naha alla. Erinevat tüüpi teavet sisaldava kiibi sisestamine kehasse on üha populaarsemaks muutumas ja nüüd saab kiibile sisestada ka oma Covid-sertifikaadi.”

Kuigi Rootsi on suures osas vältinud ühiskonna sulgemist ja maskikandmise kohustust ja sealne COVID-19 suremus on võrreldes ülejäänud Euroopaga palju madalam, teatas sealne valitsus hiljuti, et alates 1. detsembrist nõutakse vaktsiinipasse üritustel, kus osaleb üle 100 inimese.

Arvestades, et miljardid inimesed üle kogu maailma on COVID-vaktsiini saamise osas ilmutanud alandlikkust, ärge imestage, kui valitsused järgmisena bioloogilise ohutuse tagamiseks mikrokiip-implantaate propageerima hakkavad.

Mobiiltelefonide rakendusi kasutatakse juba praegu vaktsiinipassidena, mis on de facto isikutunnistused, nii et ei ole midagi imestada kui kümne aasta jooksul käivitatakse tohutu avalik kampaania, milles kutsutakse kõiki üles end kiibistama.

Kas selle aluseks on panganduspoliitika ja elustiili piirangud neile, kes keelduvad kiipi kasutamast, või kas see võetakse kasutusele uue pandeemia taustal, jääb veel selgusetuks.

Ärge unustage, et “Suure lähtestamise” pioneer Klaus Schwab ise tunnistab oma raamatus, et lõppeesmärgiks on mikrokiip-implantaat.

“Mõned meist tunnevad juba praegu, et meie nutitelefonid on muutunud meie käepikenduseks. Kaasaegsed välised seadmed – alates kaasaskantavatest arvutitest kuni virtuaalreaalsuse prillideni – muutuvad peaaegu kindlasti meie kehadesse ja ajudesse implanteeritavateks,” kirjutas Maailma Majandusfoorumi asutaja.

USA sõjaväe teadusuuringute osakond DARPA on samuti töötanud COVIDi ja teiste viiruste avastamiseks ning isegi vaktsiinide ja ravimite manustamiseks kasutatavate implantaadiseadmete kallal.

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased ei tegela samuti vandenõuteooria valdkonnaga, kui nende tuleviku vaktsineerimissertifikaat jääb sõna otseses mõttes naha alla. Oma artiklis, mis avaldati ajakirjas Science Translational Medicine 2019. aasta detsembris, kirjeldavad nad värvimustrit, mis süstitakse koos vaktsiinidoosiga nahka. Värv sisaldab mõne nanomeetri suuruseid kristalle, mis saadavad lähi-infrapuna signaale, mida omakorda saab välja lugeda kaamera. Need värvisignaalid on aktiivsed aastaid ja on kapseldatud bioühilduvasse materjali.

Uus mood – kiip ajju

Kiipidega tegeleb ka Elon Musk, kuigi siin pole vaktsiinidega mingit pistmist, sest teatavasti on Musk vaktsineerimiskohustuse vastu.

Tehnika multimiljardär ja Tesla asutaja Musk astub sammukese edasi, soovides paigaldada kiipi inimese ajju. Täpsemalt läheks kiip küll peanaha sisse, kus see siis ajju läbi juuksekarvast 20x peenemate juhtmete signaale saadaks. Muski ettevõte Neuralink on aastaid töötanud kiibi kallal, mis suudab edastada teavet aju neuronite ja arvutite vahel. Pärast katseid ahvidega on nüüd päevakorras esimesed katsed inimestega.

Neuralingi kiipe loodetakse inimeste peal testida juba 2022. aastal, hetkel oodatakse selleks luba FDA-lt (USA toidu- ja ravimiamet).

Seni võib vaadata 2021. kevadest pärinevat videot, kus ahv mängib ajukiibi abil videomängu:

Allikad: Vanglaplaneet, Infowars, Reitchuster, Business Insider, lingid artikli sees

Foto: ekraanikuvad + Canva

Toimetasid Peeter Proos / Vanglaplaneet.ee ja Mariann Joonas