Kuigi Edward Snowdenist on tehtud kõigi aegade suurim vilepuhuja, kes tõi riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) massilise jälgimise esimest korda laiema avalikkuse ette, ei ole ta siiski esimene, kes sellest rääkis. Bushi-aegne endine luureanalüütik Russ Tice paljastas juba 2005. aastal hiiglasliku põhiseadusevastase riigisisese luuramise. Veelgi varem räägiti nuhkimisest 2001. aastal seoses jälgimisvõrgustikuga Echelon ning USA-s juba 1978. aastal vastu võetud jälgimisseadusega FISA. Massijälgimist on paljastanud nii mitmed vilepuhujad ja ajakirjanikud, et tegelikult jääb nende ülelugemiseks kahe käe sõrmedest väheseks. Miks sai suure tähelepanu osaliseks just Snowden?

Tice, kes on NSA teemadel sõna võtnud ka pärast Snowdeni paljastusi, oli võtmeallikaks kurikuulsale New York Timesi 2005. aasta artiklile, mis rääkis sellest, kuidas NSA-l on õigus ilma kohtu loata inimeste telefonikõnesid pealt kuulata ning telefoni- ja netisuhtluse andmeid salvestada. Artikkel sundis tollast presidenti George W. Bushi tunnistama, et selliseid meetmeid tõepoolest kasutati “väikese arvu“ ameeriklaste peal, kuid Tice väitis juba siis, et NSA tõenäoliselt kogub andmeid miljonite ameeriklaste kohta. NSA loomulikult eitas seda väidet. Tol korral sellest ülemaailmset skandaali ei tekkinud, teisalt ei olnud Tice’il ette näidata ka dokumente, kuigi nii mõnegi asja sai tegelikult seadustest järele kontrollida.

Russ andis 2013. aastal intervjuu veebisaatele Boiling Frogs Show, mille eestvedajaks on legendaarne vilepuhuja Sibel Edmonds –  endine FBI töötaja, kes rääkis avalikult 9/11 ajal FBI-s toimunust. Usutluses mainis Tice, et 2004. aastal kuulas NSA pealt ka tollase senati kandidaadi Barack Obama kõnesid. “See oli 2004. aasta suvel, kui ühel dokumentidest, mida ma käes hoidsin, oli käsk kuulata pealt mitmeid numbreid, mis olid seotud 40-midagi-aastase senaatoriks pürgijaga Illinoisist,“ ütles Tice, “Ega sa ei tea, kus see tüüp nüüd elab? Seal suures valges majas Washington D.C-s.“ Tice’i sõnul jälgisid luureametid ja riiklikud agentuurid mitmeid huvigruppe ja isikuid, sealhulgas kõrgetel ametikohtadel sõjaväeametnikke, seadusloojaid ning diplomaate.

FISA – luureseadus aastast 1978

Ajas veelgi tagasi minnes näeme, et USA-s võeti 1978. aastal vastu jälgimisseadus FISA (The Foreign Intelligence Surveillance Act), mis lubab informatsiooni kogumise ning füüsilise ja elektroonilist jälgimise ja andmete kogumise suhtlusest välisvõimude ning välisagentide vahel (mis võib hõlmata ka USA kodanikke, keda kahtlustatakse spionaažis). Seadust võis algselt rakendada vaid riigi siseselt, kuid seda on korduvalt uuendatud pärast 2001. aasta 11. septembri sündmusi.

Juba seaduse vastuvõtmisest saadik oli riigil õigus ilma kohtu loata iga välismaalast kuni üks aasta pealt kuulata ja jälgida, riigi kodanike jälgimise puhul oli vaja kohtu luba taotelda 72 tunni jooksul pärast luuretegevuse alustamist. Hilisemad muudatused aina suurendasid riigi õigusi. Näiteks 2006. ja 2007. aastal vastu võetud FISA parandused Terrorist Surveillance Act ja Protect America Act andsid USA presidendile õiguse määrata jälgimist ja andmete kogumist ka väljaspool riiki, juhul kui isikuid või institutsioone kahtlustatakse Ühendriikidele ohtlikus tegevuses.

Kuigi laiemalt hakati USA kodanike telefoni- ja netisuhtlusest rääkima esimeses lõigus mainitud 2005. aasta New Yorki Timesi artikli järel, kirjutati 2006. aastal Bloombergis, et ilmselt alustati kõikide kodanike järel laiemat nuhkimist 2000. aastal, seega juba enne 9/11-t.

Kuidas leidis Snowden dokumentide lekitamiseks üles The Guardiani ajakirjaniku?

Üks teema, mis Snowdeni-skeptikuid on üles kütnud, on sideme leidmine tema lekitatud andmeid maailmale jaganud väljaandega The Guardian. Ühed väidavad, et ta sai kontakti Wikileaksi ja Julian Assange’i kaudu, kes samuti omal ajal The Guardiani veergudel vilepuhujate lekitatud dokumente avaldas. Teised jälle arvavad, et see kõik on üks suur kokkumäng. Snowdeni kohta on ringlemas kümneid põnevaid teooriad, ühe pöörasemaga saad tutvuda Rense.com-is. Üht tavalisemat ja peavoolu teooriatega klappivat versiooni vahendas Rolling Stones.

Snowden ise andis hiljuti põneva intervjuu Saksamaa telekanalile ARD, mida paljud peavoolumeedia väljaanded ei ole kajastada tihanud. Intervjuud saab vaadata-kuulata-lugeda siit.

Kahtlemata on Snowdeni paljastused aidanud avada maailma silmi lausjälgimise suhtes ja see on väga oluline. Teisalt paneb mõtlema, mille jaoks ja kuidas seda skandaali annab ära kasutada.

Allikad ja lisalugemist: Huffington Post, Boiling Frogs Post, Guardian, New York Times, UPI, Bloomberg, Guardian 2, Buzz Ready TV

Foto: usasurvival.org

Toimetas Mariann Joonas