18. märtsil kogunes umbes 10 000 inimest Frankfurti, protestimaks uue 1,3 miljardit eurot maksnud Euroopa Keskpanga (ECB) hoone avamisel ECB valitsusi kontrolliva mõjuvõimu, kasinusmeetmete ning kapitalistliku süsteemi vastu, mis protestijate sõnul paigutab kasumid kõrgemale inimeste heaolust. Kuigi rahvusvaheline meedia on keskendunud meeleavaldusel vägivallatsenud vähemuse tegude kajastamisele, oli enamus osavõtjaid nii politsei kui ka korraldajate sõnul rahumeelsed.

Protesti organiseeris vasakpoolne liit Blockupy, mis on nime saanud 2011. aasta Occupy Wall Street liikumise järgi ning mis koosneb üle 90 organisatsioonist kogu Euroopast, ühinemaks vastusena “Euroopa kriisirežiimile“. Nende hulgas on nii anti-kapitalistlikke aktiviste, ametiühinguid, erinevaid sotsiaalseid liikumisi kui ka parteisid. Suuremateks Blockupy liikmesorganisatsioonideks on 1998. aastal asutatud aktivistidegrupp Attac, Saksa partei Die Linke (Vasak), millel on parlamendis pisut üle 10% kohtadest, ning Kreekas valimised võitnud Syriza. Blockupy eesmärk on “ehitada demokraatiat ning solidaarsust alt üles“, mistõttu nad on vastu enamiku euroala valitsuste majanduspoliitikatele, kasinusmeetmetele ning eelarvete tasakaalustamisele vaeste ja keskklassi arvelt.

Protest Euroopa Keskpanga poliitika vastu

Blockupy kõneisik Thomas Occupy ütleb, et selle meeleavalduse eesmärk oli rahumeelselt protestida ECB poliitikate vastu, mis vaid suurendavad vaesust Euroopas ning lõhestavad ühiskonda. Tema sõnul on headeks näideteks Kreekas, Hispaanias ja Itaalias toimuv, mis näitab selgelt, et Euroopa Keskpanga rakendatavad poliitikad toovad kasu vaid kõrgematele ühiskonnakihtidele.

Hispaania Euroopa Parlamendi liige Lidia Senra sõnul tuli tema Frankfurti protestima, et näidata oma vastumeelsust keskpangale, mis on ebademokraatlik asutus, mida kodanikud ei saa kontrollida, kuid millel on täielik võim nende elude üle. Üks korraldajatest Ulrich Wilken nõustus selle seisukohaga, lisades, et nad protestivad Euroopa Keskpanga kui troika liikme vastu, sest kuigi tegu pole demokraatlikult valitud üksusega, segab see Kreeka valitsuse tööd, ning nad nõuavad, et lõpetataks tavakodanikke kahjustavad kasinusmeetmed. Ta lisas, et Frankfurdis soovivad nad valjuhäälset, kuid rahumeelset protesti. Paljud osalejad Kreekast ja Taanist väljendasid üksmeelselt arvamust, et ühtse maailmavaatega eurooplastena peavad nad näitama üksteisele solidaarsust ning võitlema demokraatia eest nii oma riigis kui ka teistes riikides.

Meeleavaldust kontrollis märulipolitsei

Meeleavaldust kontrolli all hoidma oli toodud tuhandeid märulipolitseinikke, kes enda sõnul tulid ohjeldama vägivaldseid aktiviste. Ühte intsidenti kommenteerides ütles Hamburgi Vasakpartei liige Martin Dolzer, et politsei tulistas pisargaasi rahulike protestijate vastu, kuid Frankfurdi politsei esindaja Claudia Rogalski väitis, et politsei kasutas vaid pipragaasi ning sedagi ainult enesekaitseks.

Rogalski kirjeldas rahva meeleolu kui agressiivset, tuues näiteks kivide pildumist, prügikastide põletamist ning politseiautode kahjustamist. Vägivaldsematel hetkedel kasutati rahvahulga laialiajamiseks ka veekahureid. Ürituse korraldajad aga süüdistavad politseid vägivalla sütitamises, väites, et nad lavastasid “kodusõja tüüpi stsenaariumi“, et provotseerida meeleavaldajaid. Osalejate sõnul oli vägivallatsema asunud grupp musta riietunud noormehi, kes sodisid linnaruumi loosungeid, hävitasid kohalike äride vara ning süütasid autosid. Wilken kommenteeris märatsejate tegevust kurvastava ning pettumustvalmistavana, rõhutades, et seda pole Blockupy grupid plaaninud ega kokku leppinud.

Euroopa Keskpank – kas ühiskonna lõhestaja või lootuse majakas?

Meeleavalduse raames korraldati linnas marsse, miitinguid, kõnesid ja ka tänavateatrit. Protesti alguses koguneti linna peaväljakul Roemerbergil ning mõned grupid blokeerisid sildu ning tänavaid. Protesti arenedes koondusid sajad politseinikud Euroopa Keskpanga uut hoonet selle avamistseremoonia ajal kaitsma. Pilvelõhkuja ümber oli loodud turvatsoon, mida piirasid barrikaadid ning okastraat. Hoone avamise ajal teatas ECB president Mario Draghi, et hoone esindab seda, mida Euroopa suudab koostööga saavutada.

Politsei kaitses ka Deutsche Banki hoonet, püstitades sinna barrikaade ning sulgedes panga peasissepääsu. Suleti ka peapostkontor, Apple’i pood ja mõned koolid, avatuks jäid aga eraärid, mis kohati said kannatada vandalismiaktide tõttu. Deutsche Banki kaastegevjuht Anshu Jaini sõnul on ECB olnud Euroopas lootuse majakaks, stabiliseerides seda ning tehes kõik enda võimuses oleva, et tuua riikidele kasvu, mistõttu ta ei suuda mõista, miks inimesed selle vastu protestivad.

Umbes 200 protestijat ja 94 politseinikku sai viga

Politsei sõnul vahistati meeleavalduse käigus umbes 350 inimest ning viga sai 94 politseinikku. Politseinike kumminuiade ning pisargaasi tagajärjel sai viga üle 200 protestija. Ometi sõnas politsei esindaja, et üldjoontes oli meeleavaldus siiski rahumeelne ning enamus osalejaid osalesid marssides, ühislaulmistes ning mittevägivaldsetes aktsioonides.

Hinnanguliselt osales meeleavaldusel 10 000 inimest, kellest tuhanded tulid kohale teistest Euroopa riikidest. Berliinist saabus Frankfurti umbes 800 inimest erirongiga ning 60 eribussi tõi meeleavaldusele osalejaid lausa 39 riigist. Ka üldiselt on euroalas süvenemas vastumeelne hoiak Euroopa Keskpanga suhtes, tuues võimule nende poliitikale vastu seisvaid parteisid nagu Syriza Kreekas, Podemos Hispaanias ning eurokriitikuid Prantsusmaal ja Saksamaal.

Allikad: Deutsche Welle 1, 2, The New York Times, Financial Post, International Business Times

Fotod: blockupy.org

Toimetas Allar Pajuste

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.