Foto: cristianstorto / Adobe Stock

Koos koroonaga oleme kogenud enneolematut inimõiguste piiramist ja põhiseadustest ülesõitmist, loomulikult on kabelimatsu saanud ka sõnavabadus ning “faktikontrollijate” tsensuuridiktatuur on muutunud igapäevaseks nähtuseks, mille üle ei imesta enam eriti keegi. Kuigi sõnavabadus on väga täpselt määratletud EL riikide põhiseadustes, on isegi Paides toimuv Arvamusfestival teatanud, et nüüdsest on lubatud ainult ühesugused arvamused. Kogu see värk meenutab sõjaaega. Nüüd on Euroopa Liit aga teada andnud, et veebiplatvormidele tuleb kehtestada ebaseadusliku sisu ja nn vihakõne kiirem eemaldamise võimalus. Kohtute tegevust õõnestatakse ja veebiplatvormid on peagi kohustatud viivitamatult täitma ametlikke korraldusi põhiõigusi puudutavates küsimustes, vahendab Tichys Einblick.

Probleemi tuum on ilmsemast ilmsem: rahvas pole rahul neid “teenivate” parasiitidega, kes on viimased kaks aastat sisuliselt väitnud, et “must on valge” ja “2+2=5”. Loomulikult on saanud karmi kriitikat ka eelmises lauses välja toodud näidete kaitsjad ehk võimulolijaid “teeniv” vanameedia. Kuid sellist õigustatud kriitikat nimetatakse tänapäevases orwellilikus-ajastus “vihakõneks” ja EL hinnangul tuleb see juba eos peatada.

Kes määratleb, mis on “kahjulik desinformatsioon”?

Seega on EL otsustanud kasutusele võtta nn ebaseadusliku sisu ja “vihakõne” kiirema levist kustutamise alused. Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide läbirääkijad jõudsid eelmisel nädalal kokkuleppele nn digitaalteenuse seaduses. Seadusega tahetakse kehtestada rangem järelevalve veebiplatvormidele nagu Twitter või Facebook – justkui poleks tsensuur juba täies hoos. Muu hulgas on digiteenuste akti ehk DSA (Digital Service Act) eesmärk tagada, et illegaalne sisu nagu “vihakõne” eemaldatakse internetist kiiremini ning kahjulikku desinformatsiooni ja sõjapropagandat jagataks vähem. Probleem: kes määratleb, mis on “kahjulik desinformatsioon”?

Euroopa Komisjoni president, Angela Merkeli ustav jünger Ursula von der Leyen nimetas asjakohast kokkulepet “ajalooliseks”. See tagab sõnavabaduse, väitis ta. “Digiteenuste osutajad peaksid saama kasu õiguskindlusest ja ühtsetest eeskirjadest EL-is,” ütles von der Leyen.

Kui Merkeli suuvoodrid kinnitavad nüüd, et uus määrus tagab sõnavabaduse, siis kõlab see peaaegu mõnitamisena. Täpselt samamoodi nagu teine väide, et digiteenuste pakkujad saaksid nüüd kasu õiguskindlusest ja ühtsetest reeglitest EL-is.

Tegelikult õõnestab uus määrus õigusriigi põhimõtet, sest ilma kohtuotsuseta saavad ametiasutused edaspidi keelata ka teiste riikide pakkujatel väidetavalt ebaseadusliku sisu kustutamise. Nad peavad kuuletuma ja blokeerima vastava info “põhjusliku viivituseta”. Teisisõnu otsustavad võimud ja valitsused, mida tsenseeritakse ja mida mitte. See tallab jalge alla sõnavabaduse põhiõiguse.

Kohtu luba ei ole enam vaja

Vastavalt riikide valitsuste ja EL-i parlamendi vahel saavutatud kokkuleppele peaksid kõikvõimalikud ametiasutused saama tulevikus ilma eelneva kohtu loata anda hostiteenuse pakkujatele piiriüleseid korraldusi, et rakendada meetmeid ebaseadusliku sisu, nagu näiteks vihkamist õhutavate kommentaaride ja kujutiste vastu, laste seksuaalse kuritarvitamise või autoriõiguste rikkumise vastu. Mõjutatud platvormid peavad seejärel sellise sisu “viivituseta” blokeerima või eemaldama ning teatama ka tõsistest kuritegudest politseile. Kui valitsused seda nõuavad, peavad platvormid tegutsema – sõnavabadus ja ajakirjandusvabadus jäävad tagaplaanile, kohtud jäävad kõrvale.

Saksamaa föderaaljustiitsminister Marco Buschmann on seadusega väga rahul ja ütles laupäeval: “Nüüd on tee Euroopas sotsiaalvõrgustike ja muude veebiplatvormide ühtsete spetsifikatsioonide jaoks vaba. Me vajame seda, sest internet ei lõpe riigipiiridega.”

Digiminister Volker Wissing (FDP) tervitas lepingut kui “verstaposti Euroopa kodanikele”: “See on otsustav samm Euroopa digitaalse ühtse turu väljakujundamise suunas.”

Kokkulepitud tekst peab veel läbima kontrolli, enne kui Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu saavad anda ametliku nõusoleku. Kui see protsess on lõpule viidud, jõustub DSA 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seadus jõustuks hiljemalt 2024. aasta alguses.

Allikas: tichyseinblick.de

Tõlkis Hando Tõnumaa