Foto: Lauri Heikkinen | valtioneuvoston kanslia / Wikimedia Commons

Soome epidemioloogi Jussi Sane sõnul kestab pandeemia nii kaua kui inimesed sellesse usuvad, kirjutab Helsingin Sanomat. Arvatakse, et Omikron lõpetab pandeemia, aga tegelikkuses on nii, et senikaua, kuni inimesed on hirmul ja sellesse usuvad, jätkub ka pandeemia, vahendab HS-i artiklit Eestinen.fi.

Mitmed asjatundjad on avaldanud arvamust, et Omikron võib tähendada pandeemia lõppu. Maailma terviseorganisatsioon WHO on aga teatanud, et pandeemia pole veel kaugeltki möödas. Keda siis uskuda?

Jussi Sane märgib, et võib tunduda kummalisena, aga mõlemad väited on õiged. Pandeemial ega selle lõppemisel pole mingeid kindlaid kriteeriume.

Pandeemiat võib hinnata tehniliste mõõdikutega nagu haiguse levik, raskusaste ja prognoosimatus ning selle alusel ollakse paljudes riikides juba kaugele jõudnud. Oluline on haiguse mõju ehk raske haigestumise oht ning haiglapatsientide ja surmade arv. Need näitajad on langenud. See näitab Jussi Sane arvates pandeemia lõppu.

Sane kui epidemioloogi vaatevinklist ei erine koroona teistest hingamisteede nakkushaigustest. On teada, kuidas hingamisteede nakkushaigused käituvad ja koroona pole mingi erand.

WHO-d mõjutab Sane sõnul lisaks haiguse kulule ka poliitika

WHO kuulutas 2020. aasta märtsis pandeemia välja osalt seetõttu, et riigid avaldasid survet. Pandeemia kuulutatakse tõenäoliselt lõppenuks siis, kui maailma riigid selleks nõusoleku annavad.

Sane sõnul on praeguse pandeemia sotsiaalpsühholoogiline pool olnud varasematest väga erinev. On palju inimesi, kes on siiani hirmul. Isegi kui pandeemia lõppeb, võib hirmu kaotamine olla raske protsess, siin otsustav roll terviseametkondadel ja meedial.

Sane sõnul pole näiteks kindel, kas inimeste massiline testimine ja reaalajas nakatumiste tulemuste avaldamine on mõistlik.

Paljud inimesed on praegu hirmul, et tuhat nakatumist päevas ja siis kaks tuhat, aga kui tavalisel gripihooajal inimesi testida, siis on paljudel viirused ninas. Pidevad numbrid ja graafikud hoiavad pandeemiat pidevalt elus, kuigi oht võib olla juba möödas.

USA teadlased David Robertson ja Peter Doshi kirjutasid detsembrikuus teadusajakirjas BMJ (end. British Medical Journal), et pandeemiad ei lõppe nakatumiste arvu langusega, vaid siis, kui neil pole rahva, meedia ja poliitilise eliidi silmis enam uudisväärtust.

Teadlased hoiatavad, et pidev numbrite avaldamine hoiab pandeemiat elus ning takistab ohutunde kadumist ja normaalse elu elamist. „COVID-19 pandeemia lõppeb, kui lõpetame numbrite avaldamise ja otsustame, et muud asjad on olulisemad. Erinevalt pandeemia algusest ei näidata selle lõppu televisioonis,” märgivad teadlased.

Jussi Sane sõnul võib eriti jõukates riikides tulla inimestele üllatusena, et loodus võib kaasajalgi põhjustada surma. Ei taheta tunnistada seda, et vanaemasid ja vanaisasid pole võimalik lõputult elus hoida, ükskõik kui palju neid ka ei süstitaks.

Praegune pandeemia pole igal pool maailmas ühesugune. Näiteks on Sane töötanud Aafrikas, kus nakkushaigustesse sureb igal aastal palju inimesi, kaasa arvatud lapsi. Seal on koroona vaid üks paljudest haigustest ja mitte sugugi kõige ohtlikum. Seal on suhtumine haigustesse teistsugune.

Allikas: Eestinen.fi, lingid artikli sees

Foto: Lauri Heikkinen | valtioneuvoston kanslia / Wikimedia Commons

Toimetas Mariann Joonas