Soomet peetakse noorsoo ja hariduse valdkonnas üheks edukamaks riigiks ning seda kinnitavad ka sealsete noorte kõrged rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogrammi ehk PISA testi tulemused. Nüüd on aga otsustatud koolides hakata keskenduma faktipõhiste teadmiste asemel õpilastele eluks vajalike oskuste ning seoste loomise õpetamisele, pannes õppekavas suuremat rõhku integreeritud ja holistilisele õpetamisele.

2016. aastal rakendatava Soome põhikooli õppekava reformiga loodetakse koole innustada proovima uudset lähenemist õpetamisele: isoleeritud õppetundide asemel integreeritakse omavahel seotud teemad, avades lastele maailmas toimuvaid seoseid ning üldpilti. Näiteks õpetatakse Euroopa Liidust rääkides nii geograafiat, ajalugu kui ka majandust. Lisaks soositakse uue õppekavaga senisest rohkem grupitööde tegemist, suhtlemisoskuste arendamist ja ühiselt probleemide arutamist.

Erialadevaheline õpetamine

Soome riiklik õppekava on üldine raamistik, mis juhendab õppekava plaanimist piirkondade ja nende koolide tasemel, jättes haridustöötajatele vabaduse valida nende jaoks parimaid õppemeetodeid. Seetõttu varieeruvad õppeprogrammid erinevates koolides üsna palju ning mõnes piirkonnas on juba katsetatud integreeritumat lähenemist. 2016. aasta augustist algava reformiga seatakse koolidele ühtsed üldised eesmärgid, kirjeldatakse uusi õpetamise ja õppimise põhimõtteid ning määratakse juhendid spetsiaalsele haridusele, heaolule, tugiteenustele ning õpilaste hindamisele. Ühtlasi tuleb uue õppekava kohaselt kaasata õpilasi fenomenipõhiste õppetundide planeerimisse ning neil peab olema võimalus kaasa rääkida enda õppeedukuse hindamisel.

Reformis on kesksel kohal siiski erialadevaheline õpetamine, mis tähendab, et kõigis põhikoolides peab olema üks periood, kus erinevaid õppeaineid õpetatakse integreeritult, et mõista paremini nendevahelisi seoseid. Näiteks Helsingi on selle perioodi pikkuseks määranud kaks aastat ning see hõlmab kõiki õppeaineid ning koole selles linnas. Enamikus põhikoolides teistes Soome piirkondades määratakse ilmselt üks “projekt”, kus lapsed õpivad traditsioonilisi õppeaineid holistilisel moel.

On vaja luua uus süsteem, mis sobib 21. sajandiga

Selline muudatus tehakse tänu üha kasvavale arusaamale, et PISA testi tulemuste tõstmiseks vaid faktide ja arvude õpetamisega ei suuda õpilased õpitut rakendada päriselus. Paljud haridustöötajad aga usuvad, et koolid peavad õpetama noortele just elus vajaminevaid teadmisi ning julgustama üldpildi mõistmist. Samuti leitakse, et Soome noored vajavad rohkem kui kunagi varem laialdasi teadmisi maailma probleemidest ning uue lähenemisega loodetakse muuta õppimisprotsess tähendusrikkamaks, lõbusamaks ja nauditavamaks.

Reformi eest vastutava Marjo Kylloneni sõnul tuleb haridussüsteem ümber kujundada, et see valmistaks lapsi ette tulevikuks ning annaks neile vajalikud oskused, et modernses ühiskonnas edukaks saada. Tema sõnul õpetab enamik koole veel vanamoelise süsteemi alusel, mis oli kasulik 1900-ndate alguses, kuid tänapäeval on haridussüsteemi vajadused muutunud ning seetõttu ongi vaja luua uus süsteem, mis sobiks 21. sajandiga.

Kõik õpetajad ei poolda reformi

Kuigi paljud tervitavad Soome soovi kaugeneda aegunud “eksamitehaste” süsteemist, on ka neid, kes on reformi vastu. Osa õpetajaid kurdab, et nad on pühendanud suure osa oma elust ühe õppeaine õpetamisele ning mitme teema valdamisele ning õpetamisele pühendumine võtab neil rohkem aega ning suurendab töökoormust ja stressi. Reformiga jääb neile õigus läheneda pisut konservatiivsemalt, valides ise uue õpetamismeetodi kestuse, kuid mingis ulatuses peavad nad siiski uue õppekava ning lähenemisega kohanema.

Allikad: The Conversation, The independent, Huffington Post, Dogo News

Foto: thestablecompany.com

Toimetas Allar Pajuste

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.