Foto: Gaojin838 / Dreamstime.com (surnuaed Uppsalas)

Meile näidatakse, et Rootsi “eksperiment” (laissez-faire pandemic strategy) on läbi kukkunud, suremus on üks maailma kõrgemaid ja valitsus on kehtestanud nüüdsest karmimad meetmed… Põhikriitika Rootsi suunal tuleneb sellest, et võrreldes Norra, Soome või Taaniga oli suremus seal palju suurem. Seega olenevalt sellest, kelle või millega võrrelda, saab igasuguseid järeldusi teha. Käesolev artikkel võrdleb Rootsit hoopis Rootsiga ja näitab, et lõppkokkuvõttes suremus ei erine oluliselt eelnevatest aastatest ning näitab rohkete graafikute põhjal hästi, kui subjektiivne see statistika on. Lisaks heidame pilgu ka Rootsi haiglakohtade täituvusele. Artikkel põhineb Rootsi andmeanalüütiku Tommy Lennhamni uurimusel.

Kas mäletate maailmalõpu-stsenaariumeid, mis viitasid massilistele surmajuhtumitele juba esimese laine ajal? Näiteks professor Fergusoni (Imperial College) mudeleid või Belgia-Rootsi teadustööd, mis ennustas 2020. aasta maiks keskmiselt 96 000 surma, kui Rootsi ei kehtesta viivitamatult ranget lockdown´i? 2020 oli aasta, mil meedia kuulutas Rootsit ebaõnnestunud riigiks, “maailmat hoiatavaks looks”.

Nüüdseks on kohale jõudnud Rootsi tegelikud andmed (veel esialgsed, kuid üldiste järelduste jaoks piisavad): umbes 98000 surmajuhtumit terve aasta jooksul – mitte 96000 surma 2020. aasta maiks. Sellegipoolest on 98 000 surmajuhtumit rohkem kui viimaste aastate keskmine ~92000 (tõeline kõrvalekalle oli 2019. aasta 88766 surmajuhtumit!), nii et midagi on muutunud. Vaatame, mis toimub ja kui suur kõrvalekalle oli 2020. aasta tegelikult?

Kas saame usaldada esialgseid andmeid?

Kõigepealt hindame lühidalt SCB (Rootsi valitsuse statistikabüroo) esialgsete surmaandmete usaldusväärsust. On esinenud palju kommentaare, näiteks: „Te ei saa esialgseid andmed usaldada, on suur viivitus, järgnevad aruanded näitavad rohkem surmasid, oodake veel kaks nädalat ja näete…! “

Nii väidab SCB ise andmete mahajäämuse ning hilisemate värskenduste mõju kohta: “Kahe nädala tagune statistika oluliselt ei muutu.”

Kuna detsember sisaldab jõule kui ka uue aasta tähistamist, on andmete esitamise viivitus mõnevõrra suurem kui teistel kuudel, kuid kõigil praktilistel eesmärkidel, et saada üldine pilt selle kohta, kas 2020 oli samaväärne Hispaania gripiga, pole tegelikult vahet, kas detsembri surmad, kui ametlikud 2020. aasta numbrid avaldatakse, on lõpuks 100 või isegi 1000 võrra suuremad kui täna. See võimalik tõus ei muuda märkimisväärselt 2020. aasta üldist statistikat.

Teine, võib-olla olulisem küsimus Rootsi suremuse kohta tuleneb viimase paarikümne aasta poliitilistest otsustest, mida kirjeldatakse Göteborgsposteni artiklis. Põhisõnumiks on see, et tegelik Rootsi populatsiooni suurus pole teada ja võib olla mitusada tuhat suurem kui ametlikud arvud ütlevad.

2020 – suurim surmade arv alates 1918. aastast!

Ülaltoodud pealkiri on massimeediale omapäraselt häiriv ja hirmuäratav. See on tehniliselt tõene, kuid semantiliselt väga eksitav. Enne üksikasjade uurimist, miks see pealkiri eksitab, vaatame kõigepealt allolevat diagrammi, mis näitab absoluutsete surmade igakuist arvu (1900 – 2020):

Siin on mitu huvitavat anomaaliat, millest kõige ilmsem on 1918, mil levis Hispaania gripp. Kuid huvitav on ka see, et II maailmasõja keskel (1942/43) langes suremus oluliselt! Võib-olla seetõttu, et peaaegu kõik Rootsi mehed olid värvatud sõjaväkke, kus nad olid hästi toidetud ja hoolitsetud, kus olid ranged käitumisreeglid, palju värsket õhku ja kehalist aktiivsust ning vähe võimalusi märatsemiseks, pidutsemiseks ja muudeks pahandusteks? Siin on viide vanale SCB dokumendile 1942. aasta surmapõhjuste kohta.

Tähelepanuväärne asjaolu on ka see, et üldine suremus langes kuni 1960. aastateni, pärast mida see trend muutus. Surmade arv hakkas kasvama, jõudes 1980. aastate alguses platooni. Kas on aimdusi, miks?

Kõrvalekalletest rääkides, heitke pilk aastale 2019 – suremus oli varasemate aastatega võrreldes oluliselt väiksem. Tuleme peatselt selle fakti juurde tagasi. 

Ja lõpuks vaadake 2020. aastat: jah, see on absoluutsete surmade osas kindel kõrvalekalle – peame minema aastasse 1918, et näha rohkem hukkunuid.

Demograafiline teave – rahvaarv on oluline

Rootsi elanikkond kasvab aasta-aastalt. Mida rohkem inimesi, seda rohkem surmajuhtumeid. See on ilmne kõigile, välja arvatud meediale. Seetõttu on absoluutsete surmade võrdlemine (jättes välja surmad elaniku kohta) lihtsalt eksitav.

Kahjuks ei naudi vaid meedia sellist „tehniliselt õiget, kuid semantiliselt eksitavat” hirmu levitamist – isegi Rootsi valitsuse statistikabüroo (SCB) on pandeemia käigus korduvalt võrrelnud erinevaid aastaid absoluutsete surmade suhtes.

Nii et korrigeerime Rootsi surmajuhtumite arvu elanikkonna järgi – nagu allpool näete, kasvab rahvaarv pidevalt ja kiireneb viimastel aastakümnetel.

Rahvaarvuga korrigeeritud surmad (suremus)

Kui vaatame 2002 – 2020 surmasid elaniku kohta, näeme, et 2020. aasta on võrdne 2012. aastaga. 

Järgmisena vaatame suremuse suundumusi pikemas perspektiivis. Alumine graafik näitab surmajuhtumeid elaniku kohta (“suremus”), tuginedes samasugustele surmaandmetele, mida kasutati selles postituse varasemas osas. Kas märkate pandeemiat?

Vaadates täielikku andmekogumit, näeme selgelt, et üldine suremustrend on languses, mida seletab tõenäoliselt elanikkonna tervise, meditsiinitehnoloogia, hoolduse, toitumise ning muude sotsiaalmajanduslike tegurite edenemine.

(1/4 artiklist on tasuta, ülejäänud 3/4 lugemiseks Minu Telegrami tellijatele.)