Fotokollaaž: Canva.com

Ka Norra on kiiresti muutumas digitaalse järelevalve riigiks ja täielikuks kontrolliühiskonnaks: nüüd tahab riik muu hulgas teada ka seda, mida inimesed söövad ja milliseid toiduaineid ostavad, vahendab Epoch Times. Kodanike hirm ulatusliku riigipoolse järelevalve ja kontrolli ees kasvab.

Rootsi ajakirjanik Peter Imanuelsen kajastab Skandinaavia riigi järjekordset raputust. Meeldetuletuseks: Norra ei ole EL-i riik. Norra Statistika Keskbüroo (Statistisk sentralbyrå –  SSB) hakkab nüüd nõudma kodanike toiduostude kajastamist. Selleks tuleks jälgida ja registreerida kõiki deebet- või krediitkaardiga tehtud makseid.

Norra on näljane, näljane andmete järele

Pärast Teist maailmasõda oli SSB-l võtmeroll rahvastiku registreerimisel ja “rahvastikuregistri” loomisel. Register andis igale inimesele “sünninumbri” ehk ID. Seega oli tegu “digitaalse identiteedi” eelkäijaga.

SSB teab nüüd, kirjutab Imanuelsen, “kus inimesed elavad ja kui palju sissetulekuid neil on, kuid nüüd tahavad nad ka kõigel, mida supermarketist ostate, tähelepanelikult silma peal hoida. Nad tahavad teada iga teie ostetud toidupala”. See võib esialgu kõlab halva naljana, aga on reaalsus: Norra riik tahab teada, mida sa lõunaks sõid.

Norra on juba nõudnud, et kõik suuremad toidupoeketid jagaksid maksetehingute andmeid. Ka Norra suurim tehinguteenuse pakkuja Nets oli kohustatud andma üksikasjalikku teavet kõigi tehingute kohta. 80 protsenti toidukaupade müüjatest Norras kasutab Netsi teenust.

Kes mida sööb

“Seos deebetkaardimaksete tehingute ja toidupoe kviitungite vahel võimaldab SSB-l [riigi statistikaamet] siduda maksetehinguid ja kviitungeid enam kui 70% igapäevastest toidukaupade ostudest,” seisab riigiameti veebilehel olevas avalduses.

Imanuelsen jagab oma nördimust: “Kujutage ette! Norra seob kaardimaksete andmed toidupoe kviitungitega, et saada täpselt teada, milliseid toidukaupu inimesed ostavad ja kes neid ostavad. Teisisõnu jälgib Norra riik tähelepanelikult, millist toitu tema kodanikud ostavad. Me räägime siin riikliku kontrolli uuest tasemest.”

Norra on ka Euroopa digitaalse identiteedi pioneer. Nüüd tahetakse ka kõiki makseid jälgida. Andmemaht on 2,4 miljonit ühikut päevas. Mis andmetega on tegemist? Tehingu kuupäev; tehinguliigi status; kaarditeenus, ettevõtte number, kus kaarti kasutati; ettevõtte nimi, kus kaarti kasutati; kaardi kasutaja nimi; konto number; kauba eest tasutud summa; tasutud kogusumma. Ja neid andmeid ei plaanita kustutada.

Cash baby

Kriitikat kostab toidukaupluse keti NorgesGruppeni poolt, kes nimetab riiki “väga pealetükkivaks” ja tahab andmekaitseasutuse mängu tuua. Nets selgitab ka, et agentuuri plaan “võib olla üksikute kodanike jaoks problemaatiline ja pealetükkiv”.

Statistikaamet seevastu väidab, et andmeid saab kasutada selleks, et “arvutada Norra toidutarbimise arengut ja näha, kuidas see eri geograafilistes piirkondades erineb”. Oluline on tuvastada “piirkondlikud, demograafilised ja sotsiaalsed erinevused toidu tarbimisel”.

Lisaks saab selle makseteabe põhjal teha statistikat selle kohta, millised kodanikud kasutavad eratervishoiuteenuseid ja kui palju raha neile kulub.

„See, mida me praegu näeme, on väga hirmutav. Riik püüab võtta inimeste elude üle täielikku kontrolli ja reguleerida nende elu iga pisiasja,” tõdeb Imanuelsen.

Sularaha aga muutub tõenäoliselt sellest aina populaarsemaks. Ja mitte ainult Norras. Kuni see meil alles on.

Allikad: tkp.at, Peter Immanuelseni blogi

Toimetas Hando Tõnumaa